*max (x-p) üle tasufunktsioonide p(x), *arvestades, et esindaja püüab leida *max (p-c) üle jõupingutuste a ja*osaleb suhtes, kui p-c > u (alternatiivne netotulu) Stohhastiline maailm (riskipreemia) *x = x(a) + ; M() = 0; D() = d*Neumann-Morgensterni kasufn:*U(x) = U(M(x)) R*Riskipreemia R = rd Riskikartlikkuse indikaator r:*Riskineutraalne r=0;Riskikartlik r > 0;Riskisõbralik (-aldis) r < 0Oluliselt keerukamaks muutub suhtekujundus stohhastilises maailmas, kus töötulemuse x sõltuvust tööpanusest a varjutab muude ja tundmatute tegurite mõju ehk lihtsalt infomüra. Eeldame järgnevalt, et asjaosalised tunnevad siiski nii tulemuse matemaatilist ootust kui ka "müra" suurust. Müra tähendab ühtlasi riski, millele inimesed võivad reageerida erinevalt. Üldjuhul erineb inimese arusaam mingi tegevuse kindla ja ebakindla tulemuse väärtusest. Neumann-Morgenstern on seda asjaolu kajastanud
seose määramispiirkonnas. Hindamisel tuginetakse teada olevatele sõltuva tunnuse väärtustele. Aegridade interpoleerimiseks on kasutatavad nii eespool käsitletud tasandamismeetodid kui elementaaranalüüsi meetodid. Prognoosi tegemiseks koostatakse prognoosifunktsioon, mis annab seose kasutatavate alussuuruste ja hinnatava näitaja vahel. Aegreana esitatud tunnuse sõltuvus ajast võib olla funktsionaalne, stohhastiline või sisaldada mõlemat komponenti. Tunnuse väärtused stohhastilises aegreas on vaadeldavad aegrea aluseks oleva juhusliku protsessi realisatsioonina. Juhuslik on protsess, mille käigus uuritava tunnuse väärtused genereeritakse vastavalt mingile tõenäosuslikule seaduspärasusele. Juhuslik protsess on statsionaarne, kui tema tõenäosuslikud omadused ajas ei muutu. Vastasel korral on tegemist mittestatsionaarse juhusliku protsessiga. Sageli on võimalik jaotada aegrida komponentideks nii, et tema juhuslik
juhile teada. Taolist situatsiooni kohtab majanduse juhtimisel harva. Seetõttu kasutatakse determineeritud mudeleid otsustusprotsessi reaalse juhtimisülesande lihtsustusena, kus kõige tõenäolisemat teguri väärtus vaadatakse üheselt määratuna. Determineeritud mudel on üldjuhul stohhastilise mudeli erijuht, selle lihtsustus. Stohhastilises mudelis arvestatakse väliskeskkonna tegurite erinevate arvväärtuste tekkimise tõenäosusi ehk määramatust. Taolised mudelid kajastavad adekvaatsemalt majanduse juhtimise reaalseid tingimusi, kuid nende koostamine ja nendega eksperimenteermine nõuab oluliselt suuremaid kulutusi otsustusprotsessi tagamiseks informatsiooniga, metoodiliste ja tehniliste vahenditega, samuti töötajate kvalifikatsiooniga.
annaabi.ee 
