lasti, mis tähendas, et aeg oli kallis. Kahjuks tuli sedagi tarbetult raisata, sest Rootsi valitsus käskis oma flotillil laeva One Eagle sisse piirata ja ahistada. Stockholm saatis pensionil firmajuhi ja keskealise ema vastu, kelle uurimislaev viibis rahvusvahelistes vetes, oma mereväe. Soomlaste saatehävitaja luuras pisut kaugemal, süvendades ähvardust. Nende heituvate manöövrite põhjus ei ole selge. Kas nõnda taheti parvlaevale jäänud surnukehasid kaitsta? Stockholmil oli ka tsiviliseerituid ja tõhusamaid vahendeid, millega saanuks inimsäilmete häirimist vältida. Bemis ja Rabe olid juba mitu kuud varem rootslastest vaatlejaid pardale kutsunud. Kindlasti oleks grupp Rootsi teenistuses olevaid bürokraate laeval One Eagle saanud kontrollida tuukrite iga liigutust ja hauarüvetamisest otsekohe ette kanda. Tuukritel läks korda viia alla gaasilõikurid, millega eraldati vööri vaheseina küljest kaks metallitükki
1718 alustas Karl sissetungi Norrasse, kuid tapeti. Uus Rootsi valitsus oli huvitatud rahust. Brittide (ja prantslaste) vahendusel sõlmiti: 1719 novembris rahu Rootsi ja Hannoveri vahel, 1720 veebruaris Rootsi ning Inglismaa ja Preisimaa vahel – rootslastel õnnestus säilitada osa Pommerimaast (suuresti tänu Prantsuse toetusele), 1720 juunis Rootsi ja Taani vahel. Seejuures andsid britid (Stanhope) Rootsile mõista, et tehes järeleandmisi läänepool, on Stockholmil lootust saada toetust, kui üritab idas Venelt Läänemere provintse tagasi vallutada. Brittidel oli tõepoolest kavas luua Venemaa vastane koalitsioon, ent see kaste ebaõnnestus. 1721 sõlmiti Prantsuse vahendusel Uusikaupunkki (Nystad) rahu Vene ja Rootsi vahel, mis fikseeris Venemaa territoriaalsed võidud ja tõusu Euroopa suurriigiks ning Rootsi muutumise teisejärguliseks regionaalseks riigiks. X RAHVUSVAHELISED SUHTED PÄRAST UTRECHTI RAHU JA