Teetööline Teetöölised ehitavad, remondivad ja hooldavad teid. Tähtis on hea tervis ja suutlikkus viibida aasta ringi välistingimustes. Teetööliseks saab õppida teedeehituse erialal kutseõppeasutustes. Teetööline ehitab uusi ning hooldab ja remondib olemasolevaid teid. Tema tööks võib olla löökaukude parandamine, teede pindamine, liiklusmärkide, tähispostide ja piirete paigaldamine, teepeenarde niitmine, teeäärse võsa raiumine, kraavide-truupide puhastamine, äärekivide paigaldamine, asfaltkatte paigaldamisel abitööde tegemine, lumetõrje. Töökeskkond Teedeehitaja töö toimub üldjuhul välistingimustes, tehnoloogilisel vaheajal võib mehhanismide tööks ettevalmistamine toimuda siseruumides. Tulenevalt teetööde hooajalisest iseloomust ei pruugi tööga kindlustatus olla aastaringne, seevastu hooajal võivad tööpäevad kujuneda pikaks ja töö tempo pingeliseks. Sõltuvalt e
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
m/l ,,STAR" TÖÖSISEKORRAEESKIRI SISUKORD 1.ÜLDSÄTTED 2. LAEVAPERE 2.1. Laevapere liige 2.2. Laevapere struktuur 2.2.6.1. Tekiteenistus 2.2.6.2. Masinateenistus 2.2.6.3. Reisijateteenistus 3. TÖÖ- JA PUHKEAEG LAEVAL 4. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMINE 5. LAEVAPERE LIIKME MUNSTERDAMINE LAEVALE JA LAEVALT MAHA 6. KESKKONNA- JA TÖÖKAITSE NING TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED 6.1. Kohustus täita erinevaid norme 6.2. Keskkonna reostuse vältimine 6.3. Laeva eripärast tulenevad ohud 6.4. Keeld liikuda läbi sulguvate uste 6.5. Keeld tuua laevale ohtlikke aineid 6.6. Keeld teha tundmatud tööd 6.7. Töötamine laeval 6.8. Õnnetustest teatamine 6.9. Tuleohutuse nõuete järgimine 7. LAEVAELU KORRALDUS 7.1. Laev, kui töö- ja elukoht 7.2. Vaht, töö ja öörahu 7.3. Toitlustamine ja kord messis ning puhkeruumides 7.4. Suitsetamine laeval 7.5. Alkohol ja narkootikumid 7.6. Viibimine laevaruumides 7.7. Meelelahutus 7.8. Külaliste ku
Alluvushierarhia: Laevajuhid: · Kapten · Vanemtüürimees · 2.tüürimees · 3.tüürimees · 4.tüürimees Tekimeeskond: · pootsman · vanemmadrus · tuletõrjemadrus · madrus · Arst, turvaülem ja turvamees Laevade teenindav meeskond: · Intendant · Info, konverents ja hotell - purser, purseri abi, valuutavahetaja, laeva perenaine, vanemstjuardess ja stjuardess, puusepp · Show- ja meelelahutus - kruiisijuht, abikruiisijuht, valgustehnik, helitehnik, krupjee · Köök - peakokk, vanemkokk, kokk, kondiiter, toidulao juhataja, stjuuard/stjuardess · Restoranid ja baarid - restoranidirektor, administraator, vanembaarman, kelner- baarman, stjuardess-klienditeenindaja · Kauplus ja ladu: kaupluse juhataja, insener, müüja, laojuhataja, stjuuard Praktika korraldus Vastuvõtt
Reisijateteenistus jaguneb osakondadeks, mille juhid alluvad vahetult intendandile. Reisijateteenistuse osakonnad on hotell, restoran, kauplus ning ladu ja köök. Reisijateteenistuse osakondade juhtideks on vastavalt: hotellil - purser, 5 restoranil -restorani direktor, kauplusel kaupluse juhataja, laol laojuhataja ja köögil - peakokk. Lisaks eelnimetatutele kuuluvad reisijateteenistusse vanemstjuardessid, vanemstjuuardid, baarmannid ja baaridaamid, stjuardessid, stjuuardid, stjuardess klienditeenindajad, stjuuard-klienditeenindajad ja kokad. Vahetult alluvad intendandile veel kruiisiemand, krupjeed ja puusepp. 3.6 Töötajate haridused, täiendkoolitused, töögraafikud, töötajate kohustused Kapten, teki- ja masinateenistuse töötajad on saanud oma hariduse Eesti Mereakadeemiast. Reisijateteenistuse töötajad stjuardessid ja klienditeenindajad on suures osas üliõpilased. On ka neid, kes on tulnud tööle klienditeenindaja töökohale otse peale keskkooli
tuffe(kivim), nisse, (mängiti) tussi, afissidel. Häälik hääldub ülipikalt siis, kui talle langeb rõhk. Võrdle profid - proffidel (esimeses sõnas ei ole rõhk f-l, vaid o-l, teises aga langeb f-le). Sageli sõltub f ja s õigekiri õigest hääldusest. grafiti, trellpuur, reklaamiblokk, atentaat, demonstreerima, tussijoonis, mandariin, sigaret, formular, tärpentin, pankrot, modernne muusika, stjuardess, elimineerima, arhitekt, bakalaureus, blankett, psühholoog, snepperlukk, tendents. magistrant, näituseboks, kandidaat, potentsiaalne, efekt, professor, marmelaad, terminal, vinegrett, kotlet, komplekssed, risoto, koordineerima, dekadentlik, distsipliin, fundamentaalne, ressurss, rutiinne töö, taburet, variant. 1. Kirjandus on üks võimalus väljendada oma arusaamist selle kohta, mis toimub meie sees ja meie ümber. 2. Kirjanduse põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika. 3
KORDAMINE EESTI KEELE SUULISE JA KIRJALIKU VÄLJENDUSE ÕPETUSE EKSAMIKS VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMINE H Psüühika Psüühiline Stiihia Stiihiline Papaaha F, S Profid Sefid (selle) pilafi Blufib Mafiooso Dusi (all) Tusi (heli) Afisil (selle) guljasi Guasid (leidis) nisi (need) pastisid tsuvasid Bors Burs Puns Revans Revanseerim a Abstraheerima Ekstraheerima Boheemlane Mahorka (kaks) proffi (seda) seffi (sööb) pilaffi Bluffima Maffia (võtab) dussi (mängib) tussi (seda) afissi (sööb) guljassi Guasse (poeb) nissi (seda) pastissi tsuvasse (selle) borsi Bursi Punsi revansi Almanahh Almanahhid Epohh Epohhil Krahh Mahhinatsioon Psühholoogia Psühhoos Mehhanism Baldahhiin Rahhiit Afekt Aferist Aforism Afäär Efekt Efektiivne Grafiti Ofitsiaalne Ofort Rafineerima Ufo Biograafia Graafika Graafiline Süüfilis (seda) borsi Bursi Punsi revansi Eelistatud on: Mehaanik Mehaanika Mehaaniline Atasee Brosüür Desifreerima Eselon Fetiseer
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Sisukord Referaat.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad.............................................................................................. 4 Häälikute õigekiri...........................................................................................................4 Lõppsilbi kirjutamine..................................................................................................... 6 Tuletised.........................................................................................................................6 Kaashäälikuühendid...........................................
Kõik kommentaarid