Usuõpetus oli Nõukogude koolides keelatud Nõukogude ajal õpiti üldajalugu 3. 1970. aastal muudatuste tõttu muutus hariduse omandamine: (seleta valed) a) Kõrge õppemaks – VALE – õppemaks kaotati 1956 b) Paljusid aineid õpetati vene keeles – VALE – üldharidus koolides said muulased õppida vene keelse õppega, aga ei olnud kohustulik c) Keskkooli õpilastele hakati maksma stipendiumi – VALE – keskkoolis ei maksta stipi. 4. a) dissident – teisitimõtleja b) küüditamine – inimeste sunniviisline ümberasustamine c) uusmaasaaja – riik andis kelletki ära võetud maa talle d) kulak – rahvavaenlane 5. EK(b)P Pleemum toimus 21.-26. märts 1950. Omavahel rivaalitsesid põrandaalused kommunistid ja Eesti korpuses võidelnud mehed (kellel oli omavahelgi probleeme) ning venemaa-eestlased ja venelased. Esimesi süüdistati ''kodanlike
Sisenemine «eesti kirjandusmaastikule» tähendab arvatavasti rohkemat kui iiveldama ajavat sõnakõlksu, see tähendab ka iiveldama ajavat reaalsust. Kultuurijuttude varjus sumbunud tiigis kihavaid inimsuhteid, kontakte, kadedust, intriige, mis saadavad üheksat kuud sompu, lörtsi ja hämarust. Kõlab depressiivselt? Seesama «kirjanduselu» ja «kirjandusmaastik» kipuvad käärima just siis, kui palju keskpäraseid, ent ambitsioonikaid kirjutajaid trügib õlg õla kõrval kulka stipi sabas ja arvutab kiivalt trükitud ridade arvu põhjal ligemese honorare. Ei suuda Sass Hennot ja tema põlvkonda sellesse maailma kuidagi ette kujutada. See on üks muutunud olukorra häid kõrvalnähtusid. Rõõm kaduva traditsiooni haual. Keivin Tegelased Selles raamatus oli päris palju tegelasi ja nende nimed olid: Rass, Talis (Tall), Aivo, Renita,
– kroonika. Leonid Arbusow junior – noorema põlve ajaloolane. Oli seniori poeg. Sündis Kuramaal, suri Göttingenis 1950ndatel. Arbusow õppis Tartu Ülikoolis Richard Hausmanni käe all ning täiendas end hiljem ka Saksamaal. Oli TÜ lõpetanud teoloogia kandidaadi kraadiga. Pärast Göttingenis doktorikraadi kaitsmist tegutses ta Riias eraõpetlasena 1919.aastani. Tema ülesandeks sai valmistada ette põhjalik uurimus reformatsiooni 400.aastapäevaks (sai stipi Riia ajalooseltsilt). Sai teoks 2-s köites, mis ilmus 1921.. Lätis töötas ta esialgu Läti Ülikoolis, kuid lätlaste ja baltisakslaste erimeelsuste süvenedes lahkus ta sealt ning asus tööle Herderi instituuti, mis oli sisuliselt baltisakslaste eraülikool. 1939. aastal läks Arbusow Saksamaale. Temast sai Göttingeni kesk-ja uusaja professor. Tema peateoseks peetakse Liivimaa
annaabi.ee 
