Varendi ja Juri Tretjakov. Suurema osa rääkimisest tegi Inga Vau, kes on meie kooli õppeosakonna juhataja. Loengus räägiti üldistest asjadest, nagu näiteks kõrgharidussüsteemist ja üldisest õppekorraldusest ITK-s. Oli asju mida ma varasemalt teadsin aga suures osas oli tegu minu jaoks väga hariva loenguga, sest tulles otse keskkoolist polnud ma väga täpselt kursis ülikooli elu ja oluga. Räägiti veel kooli välistest tegevustest, stipendiumitest ja kooli käsutuses olevatest tehnilistest võimalustest, mis on minu arust vägagi olulised teemad. Eriti meeldiv oli kuulda loengu salvestuse, mis eemaldas minu peast küsimuse: „mis siis saab kui ma mingil põhjusel ei saa loengust osa võtta?“ Teise loengu [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017- a5497a9644a0 Loengu „Õppimine ja motivatsioon“ /Margus Ernits) 04.september loengusalvestus] teemaks oli „õppimine ja motivatsioon“
kappamine. „Ave Maria“ Schubert hakkas esimesena koondama laule tsükklitesse. „Ilus möldrineiu“ ja „Talvine teekond“ Romantism 1820-1880 Vastandina klassitisimile, kui ülistati mõistust, pidasid romantikud eelkõige tähtsaks inimese tundeelu. Varem olid muusikud õukonna või kiriku teenistuses, kuid nüüd olid kunstiinimesed vabakutselised. Elasid tellimustöödest, stipendiumitest. Asutati muusikaühinguid, ehitati kontserdimaju, väga populaarsed olid salongiõhtud (mõne rikka kunstihuvilise juurde koguneti luulet lugema, muusikat kuulama, filosofeerima kunsti teemadel). Paljud romantilised kunstnikud, ka heliloojad pettusid ühiskonnas ja väljendasid seda pettumust ka oma teostes. Romantismi ajal huvituti muinasjuttudes, müütidest, legendidest. Armastati kõike müstilist ja salapärast. Tunti huvi eksootiliste maade vastu, ajaloo vastu.
See võimalus ei avane mitte kõikides Euroopa riikides. Samuti toodi teoorias välja Taanile omane praktiline ja probleemipõhine õpe. Õppetöös kasutatakse juhtumite ja eluliste ülesannete lahendamist, mis rikastab ka uurimuses osalenud noorte arvates õppetööd tunduvalt ning on samuti üheks suureks eeliseks, miks valitakse kodumaal õppimise asemel Taanis kõrghariduse omandamine. Veel toodi töö teoreetilises osas välja võrdlus Taani ja Eesti stipendiumitest. Ka intervjueeritavad sõnasid, et Taanis makstavad stipendiumid on suureks abiks ning üheks suurepäraseks tuluallikaks, mis võimaldab elatustaset tõsta. Noorte kulutused elu-olule ulatusidki praktiliselt 700 euroni, teoreetiliselt suudaks selle summa katta ka Taanis makstav stipendium. Eesti üliõpilasel on kulutused märksa suuremad, kui elada omaette korteris, ning nentides fakti, et Eesti vabariik
annaabi.ee 
