teiste toitainete manustamise suurendamist. Linus Pauling oli samuti ka üks esimestest keemikutest, kes pooldas ülemaailmset rahu ja soovis globaalsete julgeolekuriskide maandamist. Loomuliku sammuna ühines ta Pugwashi konverentsidega, kuhu olid kogunenud teadlased ja ka teised avaliku elu tegelased, kelle töö eesmärgiks oli kahandada sõjaliste konfliktide ohtu. Elulugu Linus Pauling sündis 28. veebruar 1901 Portlandis. Ta omandas bakalauruse- kui ka doktorikraadi ning tänu stipendiumitele sai ta võimaluse õppida ka Kopenhaagenis, Münchenis ja Zürichis. Alates 1927. aastast oli ta California Tehnikainstituudi liige ning mitmete teadusalade professor. Tema silmapaistvamateks ametikohtadeks oli California ülikooli ja ka Stanfordi ülikooli professori amet. Kuni kolmekümnenda eluaastani huvitas teda väga füüsikaline keemia. 1939 avaldas ta oma üle kümne aasta kestnud uurimustööde tulemused ning sai tänu sellele Nobeli preemia, milles
selge, et eesti kunst on olemas. 1920ndate esimene pool jäi ka üheks suuremaks avangardiperioodiks eesti kunsti ajaloos. 1930ndad, mil sotsiaalsed garantiid ja muu säärane olid selgelt tugevamad kui kümme aastat varem, liikusid kunstnikud realistliku kunsti juurde. Kunstniku ühiskondlik positsioon ei olnud aga 1920ndatel sugugi kindel. Esmakordselt tegi jõupingutusi riik, asutati näiteks Eesti Kultuurkapital ning mitmed kunstnikud (sh Wiiralt) said tänu riiklikele stipendiumitele sõita Pariisi, mille tähtsust on raske üle hinnata. Kuid samas oli näiteks Pallases õppimine tasuline ning mitmed jätsid kooli vahepeal pooleli. Samuti hiilgas noor riik mitmete kummaliste sammudega, näiteks lasi ta ära viia baltisaksa kunstikogud, mis oksjoneeriti Saksamaal. 1929. aastal visati aga noor Eesti Kunstimuuseum välja Kadrioru lossist, kuhu riik tahtis enda residentsi. Eesti riik ei olnud veel tegelikult oma kunsti jaoks valmis.
annaabi.ee 
