tähelepanu. c) kultuurikapitali loomine selle kaudu finatseeeriti kultuuri erinevaid valdkondi ning see omakorda aitas kaasa kultuuri professionaliseerimisele. d) Kutseühingute loomine 1920-ndate aastate alguses hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone. e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine, kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama. f) Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vena kkultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. g)Aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. h) Kehtestati Eesti vähemus rahvustele kultuur autonoomia, mille algusel moodustati juudi ja saksa kultuuri nõukogu, kes tegelased omakeelse koolihariduse ja kultuuri edendamisega. i) K
Balti Liit ja Eesti neutraliteet: - Eesti teatas täielikku erapooletust 1938 Majandus 1934-1940: - Suur depressioon - majandus kriis - Paranes 1933. a suvel, kroon kurss lasti alla - Tähtsaim haru põllumajandus - Autoritaarse riigikorra aja sekkus riik liiga palju majandusse KOALITSIOON – valitsusse kuuluvate erakondade liit OPOSITSIOON – erakonnad, mis ei kuulu valitsusse Eesti kultuurielu: Kultuurkapital 1925: - Hakkas jagama stipendiumeid ja preemiaid loovisikutele - Toetas olulisi kultuuriasutusi ja –ettevõtmisi Vähemus rahvaste autonoomia 1925: - Võeti vastu seadus, mis tagas vähemusrahvaste kultuuri püsimise ja edendamise - Neil oli õigus valida oma kultuurielu juhtimiseks omavalitsuslikke asutusi, mis arutasid ja otsustasid kõiki vastava kultuuri- ja hariduselu ning noorte- ja spordiliikumus küsimusi - Tegeldi emakeelsete koolide ja rahvuslike kultuuriasustusi
SOOME-UGRI HÕIMULIIKUMINE • Hõimuliikumine algas juba peale esimest maailmasõda. • Algselt põhiliselt kolme riigi vahel: Ungari, Soome ja Eesti. • Peale teist maailmasõda kujunes Eesti NSV-st Venemaa soomeugrilastele tugev kultuuriline toetuspunkt. • Kultuuriline ja teaduslik koostöö on jätkunud ja tugevnenud peale Eesti taasiseseisvumist. • Venemaal elavatele sugulastele eraldatakse raha kirjanduse tõlkimiseks või pakutakse üliõpilastele stipendiumeid. • Eestis on MTÜ Fenno-Ugria mille eesmärgiks on sildade loomine soome-ugri rahvaste vahel. • Mitmel maal on tekkinud uuspaganlikke liikumisi, mis püüavad ellu äratada soomeugrilaste ürgset boreaalset maailmatunnetust. • Üks kuulasamaid liikumisi on etnofuturism, mis püüab tõlkida Soome-ugri rahvaste rahvaloomingut Soome-ugri ühislipp, mis ühendab kõigi Soome-ugri rahvaste lippude Soome-ugri juurtega sümboleid ja värve
võimaldasid erinevate valdkondade loovisiksustel elatuda oma loomingust ning keskenduda loometööle. - Kutseühingute loomine- 1920-ndate aastate algusest hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone (näiteks Eesti Kirjanike Liit jne.). - Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elualade spetsialistide ettevalmistamine, kelledest andekamad said riiklikke stipendiumeid või sadeti välismaale ennast täiendama. - Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vene kultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. - Viljeleti aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri; linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. - Kehtstati Eesti vähemusrahvustele kultuurautonoomia (1925), mille
tegevusvaldkondadest. Tuntumateks tegevussuundadeks on haridusprogrammid, mille sihiks on luua võrdsed võimalused ja tagada hariduse kättesaadavus kõikjal maailmas (nt programm ,,Haridus kõigile"), loodus- ja kultuuripärandi kaitsmine, UNESCO põhimõtete laiemal tutvustamisel pööratakse suurt tähelepanu tööle kooliõpilaste ja noortega (UNESCO ühendkoolide võrgustik (ASP), rahvusvaheline Läänemere projekt (BSP). Lisaks vahendab UNESCO ERK põnevaid stipendiumeid, konkursse, tööpakkumisi ja seminare kooliõpilastele, tudengitele, ametnikele ja teadlastele. Eesti osalusest erinevates UNESCO võrgustikes annab ülevaate allpool asuv kaart.(2) 4 2. UNESCO MAAILMAPÄRAND NIMISTU UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi
annaabi.ee 
