uut olukorda, kuhu eesti murdeuurimine oli jõudnud (vt Meri 1992). Leiti, et Saareste jt poolt 1920. aastatel algatatud viisil eesti murdeid koguda ja uurida enam hästi ei saa. Konverentsil tutvustati ka eesti dialektoloogia uusi suundi, näiteks eesti murrete elektroonilisi andmebaase (Viks 1992), sotsiolingvistilist murdeuurimist (selle järelkajaks artikkel Org jt 1994), murde kui kõnekeele uurimist jne. Tekkis mõte saata nagu sõdadevahelisel ajal taas üliõpilasi Emakeele Seltsi stipendiaatidena murret koguma, nüüd aga selleks, et fikseerida sotsiodialektoloogia meetodeid kasutades eesti murrete tegelik olukord 1990. aastatel. Sellest ideest sündis Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli ühisprojekt ,,Eesti murdeainese süvendav kogumine" (19921995). Projekti raames käisid üliõpilased murdeekspeditsioonidel Lõuna-Eestis ja Kihnus, kus talletasid eri põlvkondade murdelist kõnekeelt, jälgides süvitsi kõnelejat ja kõneldavat mõjutavaid sotsiaalseid ja situatiivseid faktoreid
Pärnu linnadepäeva otsus oli üheks tõukeks, et Oleviste juures olnud õppeasutus muudeti ladina- ehk triviaalkooliks. See triviaalkool oli kolme klassiga(Ph. Melanchthoni kooliprogramm). Tallinnas suunduti täisväärtusliku humanistliku hariduse poole. Raad pöördus kirjaga Martin Lutheri poole, et ta soovitaks oma õpilast Heinrich Bock Hamelnisti Tallinna superintendendi ametisse. Hamelnist ei olnud selleks ametiks valmis ning Luther soovitas linna kulul noormehi stipendiaatidena välja õpetada. Stipendiumite ja muude toetuste jagamine toimus Tallinna ühislaeka varadest. Lisaks ühislaekale asutati Tallinnas 1549. a. veel preestrilaegas, mis kujunes Tallinna pastorite, köstrite ja kooliõpetajate ühenduseks. Tallinna ühislaeka baasil ja preestrilaeka võimalikul initsiatiivil loodi 1552. a. eraldiseisev vaeste koolipoiste institutsioon. Liivi sõja algus, Tartu liitmine Vene riigi koosseisu ja 1580. aastatel toimunud üleminek poola
annaabi.ee 
