muud eluks vajalikku. Mulle väga meeldib see, et kõikidest lastest ei peagi saama muusikut. Polegi vaja, et saaks. Ja mitte kõik lapsed ei pea kasvama tõeliselt musikaalseteks. Tähtis on meeles pidada õpetajal, et muusika ei õpeta mitte ainult muusikat, vaid kõike muud tähtsat (emotsionaalne intelligentsus, julgus, enesekindlus, sotsiaalsed oskused, keel ja kõne). Muusika on ideaalne viis muuta ükskõik missugune tegevus lapse jaoks stimuleerivamaks ja huvitavamaks. 10. Meie kõige tähtsam ülesanne on anda lapsele positiivne enesehinnang- mina oskan, mina saan, mina suudan. Oluline on tunnustamine. Igasugune kriitika tapab loovuse. Kõik meie lasteaia lapsed on tublid ja andekad! Nad oskavad laulda, tantsida ja pilli mängida. Iga laps peab saama kogeda õnnestumise tunnet. See kasvatab lapses julgust ka üksi esineda. Lisaks mõttele juurde, et eriti tähelepanelik peaks õpetaja olema
Eelistamis tehnika juures näidatakse lapsele kahte stiimulit korraga ja siis vaadatakse, kaua ta ühte või teist pilti vaatab. Harjutamistehnika nõuab aga harjumise tekitamist. Tingimistehnikas õpivad imikud teatud viisil käituma, kui nende käitumist kinnitada. Imikute eelistuse, harjumise ja tingimise tehnikad on kõik omal moel olulised. Eelistused viitavad neile keskkonnateguritele, mida laps antud hetkel kõige stimuleerivamaks peab. Harjumise tekkimine (kohanemine) näitab, et laps mitte ainult ei keskendu ühele stiimulile, vaid kaotab ka ajapikku selle vastu huvi ning otsib seetõttu uusi stiimuleid. Seega julgustab harjumise tekkimine pidevalt uute kogemuste Imikute nägemissüsteem on funktsionaalne ja efektiivne, kuid nende nägemise kvaliteet, vähemalt esimeste elunädalate ja –kuude jooksul, on kehvem kui täiskasvanutel.