Sellele unikaalsele energiale on antud ka teisi nimesid praana, chi, elujõud. Väljaenergia on olemas pidevalt. Tal pole sisse- ja väljalülitussüsteemi, nii nagu see on olemas teiste elektrisüsteemide puhul, mis aktiveerudes (ajuimpulsid, lihastöö jne.) lülituvad töösse ja stiimuli puudusel välja. Igal kehal on oma unikaalne baasväli, mis võib vastavalt avarduda või koomale tõmbuda ja ka tugevneda või väheneda. Aju närvirakud tekitavad stimuleerituna elektrienergiat, mis aktiveerivad närve. Neid salvestatakse elektroentsefalogrammi (EEG) abil. Närvid aktiveerivad lihaseid, mis lühenevad ja omakorda liigutavad keha ja stimuleerivad südant, kopse, veresooni, soolte ja näärmete tööd. Kui lihased lühenevad, tekib elektrivool, mida mõõdetakse elektromüogrammiga (EMG). Südametegevuse aktiivsust mõõdetakse elektrokardiogrammiga (EKG). Ajulained normaalsetes tingimustes tekitavad võnkeid 0-20 Hz, eritingimustes kuni 35 Hz
12-16. a. Murdeiga ehk mürsikuiga ehk puberteediiga Füsioloogilised aspektid Füsioloogiline suguküpsus saabub koos sugurakkude valmimisega. Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon, millega heidetakse organismist välja viljastamata munarakk koos lisanditega. Meestel (noormeestel) annab sellest tunnistust esimene sperma, mis võib erituda pollutsiooniga või tahtlikult stimuleerituna, onaneerides või seksuaal-vahekorra käigus. Koos füsioloogilise suguküpsuse saabumisega toimuvad organismis ka muud muudatused. Tütarlastel arenevad rinnad, kasvavad häbemekarvad ja karvad kaenlaalustel Noormeestel kasvavad häbemekarvad peenise ümbruses ja skrootumil; toimub häälemurre, karvad hakkavad kasvama ka kaenlaalustel ning näo piirkonnas. Sotsiaalsed aspektid Paljudes kaasaegsetes ühiskondades ei tunnustata füsioloogilise
glükagooni omadega. Vere glükoosi suurenemine, lühiajaline stressi vastus, suurenenud südamelöögi sagedus ja südame kontraktiilsus. Sünergistlik toime glükagooni ja kortisooliga. Tegelikult on üks osa sümpatoadrenaalsest süsteemist. Kudesid võivad mõjutada erinevad hormoonid Hormoonid toimivad sünergistiliselt, permissiivselt või Antagonistlikult 64 Stimuleerituna hüpotalamusest pärineva kasvuhormooni (GH)vallandava hormooni (GHRH) ja pidurdatuna samast pärineva somatostatiini poolt, toimib kasvuhormoon troofse hormoonina kahes mõttes. Kataboolsed toimed kudedest. GH on anaboolse toimega valgu sünteesi jaoks, aga kataboolne toime on seotud glükogeeni ja rasvade lammutamisega, suurendamaks veres glükoosi ja rasvhapete taset. 29. Endokriinne süsteem: kõhunääre. Insuliin ja gükagoon – nende füsioloogilien roll.