Joogis leiduva kofeiini ja suhkru segu tõstab järsult veresuhkru taset. Tekkib mõnus energia juurdevoolu tunne, hüperaktiivsus, mis aga üsna peatselt pealetikkuva väsimuse ja unisuse peletamiseks uut joogiannust vajab. Energiajook sisaldab kas üht või mitut kesknärvisüsteemi stimulanti, milleks on kõige sagedamini kofeiin ja/või guaraana. Energiajookide toime on aga annussõltuv ja nii ei tohiks järgmist purki avada enne 40 minuti möödumist. (2) Kofeiinil, nagu teistelgi stimulantidel, on südant piitsutav toime. Nii et neil, kel eeldus südamerütmihäirete tekkeks, tuleks hoiduda kehalisest pingutusest pärast energiajoogi joomist. Selle vastu eksis 2000. aastal Iirimaal Limerickis 18aastane üliõpilane Ross 8 Cooney, kes enne korvpallitreeningut jõi koos sõpradega ära neli purki Red Bulli. Mängu ajal seiskus Rossi süda ja ta suri. Kombinatsioon kofeiinist, emotsionaalsest pingest ja kehalisest koormusest osutus muidu tervele noorele mehele liiaks. (2)
Stimulandid mõjutavad dopamiini tasakaalu ning sellegai leevendavad ATH sümptome. Selle tulemusena töötavad aju kindlad piirkonnad paremini ning ATH-ga inimene suudab paremini keskenduda ja kontrollida füüsilist rahutust ning impulsiivsust.Stimulantide mõjul väheneb ATH-st tulenev üliaktiivsus, impulsiivsus, füüsiline, verbaalne rahutus ja agressiivsus. Paraneb tähelepanu püsivus ja õppeedukus. Paranevad suhted eakaaslate, õpetajate ja vanematega.Nagu kõigil ravimitel on ka stimulantidel mõne kõrvaltoimed. Enamik neist on üldiselt kerged ja ajutised – nende kohta saate täpsemalt küsida psühhiaatrilt, kes teid ravib.Eestis on stimulantidest kasutusel Ritalin (lühitoimeline metüülfenidaat) ja Concerta (pikatoimeline metüülfenidaat). Atomoksetiin. Lisaks stimulantidele on Eestis ATH spetsiifilises ravis kasutusel ka atomoksetiin. Atomoksetiin ei ole oma toimelt stimulant ja toimib nendes aju osades, mis mõjutavad tähelpanu- ja keskendusmivõimet