........................................................................9 Kokkuvõte....................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus....................................................................................................11 1. LASTEKODU 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule Lastekodulapse erinevus kodus kasvavast tuleneb eelkõige erinevatest psüühilistest stimulaatoritest ja väljakutsetest, mis tingivad ka mõnevõrra erineva minapildi. Koolieelikud lastekodus elavad ööpäevaringselt lasteaiatingimustes, samal ajal kui kodus elav laps viiakse tööpäeva lõpul koju, kus ta võib suhelda oma pereliikmetega üks-ühele pärast pikka päeva omaealiste seas. Lastekodulaps peab aga täiskasvanuga suhtlemiseks edestama oma sõpru, tõmbama enesele tähelepanu. Nii ongi kujunenud, et kooselavad lapsed
lõhna ning on taktiliselt tundlikumad. Tüdrukute aju kasutab oma ressursse kiiremini, sagedamini ja rohkemates aju piirkondades, nende reaktsioon on keerulisem. Tüdrukute aju on puhkeseisundis sama aktiivne kui poiste aju aktiivses seisundis. Seega on tüdrukutel teatud eeliseid õppimisel. Poiste aju ei ole piirkonniti sama aktiivne, mille tõttu aju saab kohati liigset stimulatsiooni. Ta on sunnitud otsustama, milline stimulaatoritest on oluline ja millele tuleb reageerida. Toimub stimulaatorite töötlemine viisil, mida nimetatakse "ülesandele keskendumiseks". Sellise käitumise eeliseks on kiire tee eesmärgile, kuid probleemiks paindumatus. Sootundlik pedagoogika Sootundliku pedagoogika mõiste on tihedalt seotud soolise võrdõiguslikkuse mõistega. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja
annaabi.ee 
