puututakse arvatavasti harvemini kokku kui teistega ning seetõtu on on ka probleemid väiksemad. Sellest hoolimata on spetsiifilise hirmu tekitatud häda ja mure väga reaalne ning võib suuresti normaalset elu häirida. Ameerika Psühhiaatrie Liit on koostanud spetsiifilise hirmu määratlemise kriteeriumide nimistu , mis on selline: · äärmiselt liialdatud hirmutunne, mida tekitab mingi kindel objekt või olukord. Hirmuseisundi võivad esile kutsuda kas stimulaatorile mõtlemine või selle ette aimamine ja see võib toimuda juba kaua aega enne stimulaatoriga kokku puutumist; · hirm tekib kohe hirmutekitajaga kokku puutudes ning võib lõppeda paanikahoogudega; · isik ise on teadlik, et tema hirm on liialdatud, kuid väikeste laste puhul ei pruugi see nii olla; · hirmu tekitajat talutakse ainult äärmiselt suure ängistuse või ahastusega või välditakse seda hoopis.
stimulaator, mis ankurdatakse koljusse. Erinevus kuuldeaparaatidest seisneb selles, et sisekõrva implantaadi korral stimuleeritakse elektriliselt otse kuulmisnärvi kiude, kust informatsioon jõuab Suhtumine kuulmislangusesse 12 ajju helidena. Väljaspool oleva saatja ülesandeks on signaalide töötlus vastuvõtja-stimulaatorile magneti abil (Eesti Kuulmispuuetega Laste..., 2007). Reilsoni (2005) arvates on aga oluline meeles pidada, et mõlema kuulmisabivahendi puuduseks on asjaolu, et nad ei suurenda helisignaali ja taustamüra suhet olukordades, kus kuulmislangusega laps on rääkijast kaugel. Oluline on ka see teadmine, et hääle tõstmine suurendab küll kuuldavust, kuid mitte arusaamist. Ideaalne kaugus kõne kuulmiseks on 15 cm. Kuna praktikas pole see teostatav, siis on heaks lahenduseks FM-süsteem
annaabi.ee 
