Kirjandus, 1988, nr.1, lk.18-30. Unt, M. Luts elab sügaval // Keel ja Kirjandus, 1987, nr.1, lk.50-51. www.kirmus.ee/erni/autor www.luts.ee/lutsuteema.htm 15 8. Lisad 8.1 Oskar Luts 16 8.2 Oskar Luts perekonnaga umbes 1923. a. 17 8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta ,,Lutsu suurt andi jumala armust osutab ta erandlik rahvakeel. Lutsu keeles pole midagi kunstlikku ega stiliseerimiseks tehtut. Ta ütleb just nii, nagu mõtleb." Friedebert Tuglas, 1919 *** ,,Sa oleksid võinud rohkem kirjutada oma odratontidest, nukitsameestest ja tuulte ning kellahelinate linnast. /... / Või arvad Sa, et ma ei tunnusta Sinu südamlikkust, mis käib kogu Sinu toodangust läbi, mis teda toidab kaanest kaaneni ja on nõnda inimlikult soe ja sellepärast peamisem väärtus omaette? Mõistan, mõistan väga ja
Alleed jooksevad nagu tähekiired igasse suunda laiali, läbi metsade ja üle avamaastike (Versailles), moodustavad võrgustikke ja ringjooni või kolmikkiiri. Le Nôtre'i aiad on rohelised, ta kasutas ehitusmaterjalina puid, põõsaid ja muru. Tugimüürid peideti hekkide taha. Aed oma alleedega oli seotud, nagu suubuks see ümbritsevasse maastikku. Vesi aias esineb suurte rahulike kanalite ja peegeltiikide näol. Seda joont peetakse prantsuse tasandike ja suurtele jõgedega maastiku stiliseerimiseks. Vaux-le-Vicomte (ehit. 1656-1661) aiakujundus oli Le Nôtre'ile esimene selles mastaabis tellimus ja tal õnnestus sellega luua edaspidiseks suundanäitav teos. Aed on üles ehitatud põhja- lõunasuunalisele teljele. Peasissekäik on lossi põhjaküljest. Ristkülikukujulist väljakut piiravad tiibhooned, tallid jm. majandushooned. Loss asus vana kombe kohaselt veel vallikraavidest piiratud saarekesel, kuhu viisid sillad. Lossi lõunaküljel asub aed ise, 2500 m pikk ja 1300 m lai.
annaabi.ee 
