Meeleelundite abil vastu võetud mõjutused töödeldakse sensoorsetes süsteemises ja need põhjustavad AISTINGUID. AISTING on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aistingul kui KOGNITIIVSEL PROTSESSIL on sageli ka emotsionaalne värving, mis vahendab esemete ja ärritajate võimet pakkuda mõnutunnet, ebameeldivust, õdusust, rahustavust, ärritavust jne. Aistingud saavad alguse mingi mõjuri mõjumisest meeleorganile. Kui stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis on tegemist KONTAKTSE MEELEGA. Kui ärritust põhjustav mõjur on eemal, on tegemist DISTANTSE MEELEGA. Vastavalt sellele, kus asuvad retseptorid ja kuidas nad on suunatud, eristatakse eksterotseptiivseid aistinguid(ärritajad tulevad välikeskkonast ja/või asuvad retseptorid keha pinnal), interotseptiivseid aistinguid(retseptorid siseelundites) ja propriotseptiivseid aistinguid(retseptorid lihastes ja kõõlustes).
kombitakse. Enamjaolt esinevad puuteaisting ja kompimine koos. - Valu annab kiiresti märku sellest, et midagi ohustab tervist ning seega on võimalik aegsasti midagi ette võtta. - Tasakaaluelund annab märku meie asendist ja suunast ruumis. See toimib sisekõrvas asetsevate retseptorite abil. - +teised: nt temperatuur, kinesteetilised (liikumisaistingud), nälg jne. Aistinguid võib jagada veel sõltuvalt sellest, kas stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: - kontaktset ja taktiilset (ehk kombitavat) - distantset retseptsiooni Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse - eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tutlevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine)
annaabi.ee 
