sündmuste", tema hinge ja vaimu lugu. Ainsaks allikaks sel juhul on rahvaluule, mälestused, keel. · Eestlaste väline ajalugu on võõrastele igav paistnud, seesmist ei ole aga hinnata osatud. · Rahvaluule kui ,,salamälestused". · Väikesel rahval võib olla suur ajalugu. C. R. Jakobsoni ,,Esimese isamaakõne" uuenduslik ajalookäsitlus Ajalugu kui võitlus pimeduse ja valguse vahel. Maalides idealiseeritud pilte minevikust, kasutas Jakobson neid stiimulitena majandusliku edu saavutamiseks olevikus. Tema huvi ajaloofaktide vastu pole teaduslik, vaid publitsistlik: ta virgutab rahvast enesest lugu pidama ja oma õiguste ning majandusliku edu eest võitlema. Romantiline ajalookujutus E. Bornhöhe ja A. Saali teoste näitel Bornhöhe Tasuja Salumäe võrdleb Dumas' Wilhelm Telliga. - Romantiline, järelromantiline. - Lühikesed, lihtsad, rahvapärased, kompaktsed. - Enne tegevuse algust ajalooline ülevaade.
käitumisena, siis on tegemist õppimisega. Sülje eritus muutus tingitud vastuseks (CR), mille tõi esile tingitud stiimul (kell). John B. Watson (18781958) on esimene biheiviorist, kes kasutas stiimulrektsiooni teooriat laste õppimise uurimiseks. Tuntud on nn „väikese Alberti „ eksperiment. Selles eksperimendis esitati samaaegselt stiimulitena valge küülik ja kerge elektrilöök. Tulemuseks oli, et laps puhkes nutma ja väljendas hiljem hirmu kõigi pehmete ja valgete asjade suhtes (jõuluvana habe jne). Töödeldud tingitus B.F Skinner (s:1904), ameeriklane, kes edukalt juhtis biheivioriste, oli esimene isik, kes ütles, et on võimalik arendada tingitust vanemate, õpetajate, loomade treenerite ja teiste selliste vormide puhul, et saada soovitud käitumist