Taju täidab oma rolli mh stiimulite valiku abil. Ülalt alla ja alt üles töötavad igapäevases tegevuses koos, kuid on eraldiseisvad asjad - Bottom up – stiimulist sõltuv (stiimulist sõltuv, paindumatu, TP ’haaramine’ lühiajaline) - Top down – jooned, objektid, asukoht, aeg (õppimisvõimeline, püsiv, kasulik) Kas ülalt alla ja alt üles tp on sõltumatud? TP probleemid - Lahtihaakimine töödeldavast stiimulist - Nihutamine ühelt stiimulilt teisele - Kinnitamine uutele stiimulitele - Kui stiimulit ei töödelda teadvustatult siis võib põhjustada selle nõrk signaal (alalävine töötlus) või puuduv tähelepanu (eelteadvuslik) Töötlus võib olla eelteadvuslik, alalävine või teadvustatud: - Globaalne silmatorkava või eesmärkidele vastava infomatsiooni kättesaadavus mida valitakse, võimendatakse ja levitatakse laialt - GNW hüpotees sisaldab 2 etappi: taju, tähelepanuline töötlus
· Käitumise muutmiseks on kõigepealt vaja senist harjumust pidurdada, et see ei käivituks automaatselt · Oma käitumise kontrolliks ehk eneseregulatsiooniks on muuseas vaja kindlasti uusi eesmärke püstitada. Nende saavutamiseks tuleb õppida uusi harjumusi, mis omakorda nõuavad vanade harjumuste kustutamist · Motivatsiooni õpitud komponendid on seoses kolme mälusüsteemiga. Nendeks on hipokambis paiknev stiimulite ruumilise seose mälu võimaldab käitumist kiiresti ühelt stiimulilt teisele ümber lülitada juttkeha selgmises osas paiknev stiimulite-reaktsioonide mälu, mis kujundab harjumusi instrumentaalse õppimisega mandeltuumas paiknev stiimulite-hirmureaktsioonide mälu võimaldab kiirelt lähenemis- & vältimiskäitumisi õppida · Need mälusüsteemid lähendavad motivatsiooni õpitud aspekte tunnetuslikega, ent Frankeni arvates on veel vara nende kahe komponendi vahelist eristust kaotada 4. Motivatsiooni tunnnetuslik komponent
annaabi.ee 
