Kui tantsumaania pisut järgi annab, muutuvad kingad kergemateks ja graatsilisemateks. Ka värvid rahunevad, silm puhkab beezil, pruunil ja hallil. Kergetööstuse areng ilmutab ennast rohkete poodide avamisega. Kingsepad ei suuda enam võistelda tööstuslikult toodetud jalatsite valmistamise hinna, kiiruse ja stiiliga. Järele jäävad vaid kingameistrid, kes valmistavad kingi eritellimusel ja mõõdu järgi. Siin on käsitööl võimalus arendada kunsti tasemele. Oma peene stiilitajuga teevad nime Salvatore Ferragamo, Andre Perugia ja Charles Jourdan. Meestegi mood muutub vähem formaalseks. Walesi printsi 1924. aasta USA visiidil kantud seemisnahksed kingad tekitasid furoori. Etiketi normide järgi, kus ka pruunid saapad leidsid taunimist, oli see lausa vulgaarne. 20ndate lõpuks olid need normid siiski lõtvunud nii, et pruuni-valgekirjud ja hiljem must-valgekirjud sportkingad ei pannud etiketijüngreid ahastama. 1929 kompasid suurilmad dändid maitsepiire lausa siniste
hiljem pealkirjas "Inglise brigg"), tegemist ont ekstiga, mis konkreetselt klaarib arveid kodanlike natsionalistidega. Smuul hakkab proosaloomingu kaudu stalinlikust paradigmast: "Kirjad Sõgedate külast", "Jäine raamat", "Muhu monoloogid" Siin on kaks selgemat liini, mismoodi Smuuli proosa välja kujuneb: + mingisugune folkloorne ja isiklikult kogetud aines hakkab maailma looma (eriti "Muhu monoloogides") Näidendid "Kihnu Jõnn e Metskapten" mängib rahvatüki laadis, aga väga hea stiilitajuga läbi mängitud ja legendiks saanud prototüüpidel toetuv "Polkovniku lesk e Arstid ei tea midagi" Draamapoeetiliselt väga uuenduslik, poeetilised vigurid, mis juhatavad uue aja kirjanduse sisse.
annaabi.ee 
