- Rohkem kasutati kollektiivset improvisatsiooni - Iseloomulik tunnus on basskitarri kasutamine meloodiapillina ja rõhutatud rütmimudelite kasutamine. - Keskne figuur: Miles Davis. - Teisi: Herbie Hancock, Weather Report, John McLaughlin. - Üks jazz muusika enimmüüdud plaate on Miles Davise “Bitches Brew” 1970. Jazz 20. sajandi lõpul ja tänapäeval - Stiililine mitmekesisus, stiilipiiride ületamine - 1960. a hakati taasavastama oma juuri rahvuskultuurist - Kasutades erinevate maade rahvamuusikat sündis world jazz - 1980. a taasavastati sving ja bebop ja kujunesid ka uued stiilid Free funk - Jazz-rocki järellainetus - Tantsuline, jazz-rocki rütmid ja free jazzi vaba improvisatsioon - Ornette Coleman No wave - Müramuusika - Eesmärk: publiku sokeerimine - Ühendab endas loendamatult palju stiile, ka punk ja maailmamuusika
Selle unikaalse, Eestis siiani tundmatu materjali kättesaadavaks tegemine käesolevas töös annab hea lähtepunkti järgnevatele uurimustele. 17 2. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 2.1. AKULTURATSIOON: KULTUURILAENUD JA KULTUURILIITED. ÜHINEMISED Muusika muutuste uurimisest hakati etnomusikoloogias huvituma 1950. aastail, kui teadusala “antropologiseerudes” ilmnes vajadus kirjeldada ja põhjendada stiilipiiride muutusi laiema kultuurikoosluse raames. Bruno Nettl väidab, viidates siin ka Klaus P. Wachsmanni ja Alan P. Merriami töödele, et akulturatsioonialased uurimused, mis on naaberkultuuride vahelise lähema kontakti tulemus, on alguse saanud just muusika uurimustest (Nettl 1964: 4). Nagu viitab Pekka Jalkanen, ilmnesid antropoloogia probleemid teoorialoome alal; nii on etno- musikoloogia teooria olnud kaua antropoloogilise teooria muusikauurimuste alale sobitaja rollis
annaabi.ee 
