Raveli suurvormidest klaverile on tuntud kaks tsüklit: ,,Öine Gaspard" ja ,,Couperini haud". Varasem on triptühhon ,,Öine Gaspard", mis on inspireeritud romantismajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi proosapoeemist. Ta kirjutas oma heliteose osad ,,Undiin", ,,Võõlas" ja ,,Scarbo". Kuueosalises süidis ,,Couperini haud" pöördus ta barokiajastu tantsude forlane'i, rigaudon'i ja menueti poole. Kokkuvõte Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli keerulisi rütme. Tema stiilipalett on avar ulatudes impressionismist neoklassitsismini ja jazz'ini. Impressionismi jälgisid ka Claude Debussy Prantsusmaal, Hispaanias Manuel de Falla ning Itaalias Ottorino Pespighi.
Esimeses maailmasõjas kaotanud parema käe. Klaverikontsert G-duur on pühendatud oma aja ühele säravamale pianistile Marguerite Longile. Kontserdil valitsevad helged ja valgusküllased värvid. 8 Kokkuvõte Impressionist Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli küllalt keerulisi rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja jazz'ini. Impressionismiaegne muusika tundub minu jaoks huvitav. Referaati koostades kuulasin ka samal ajal nende kahe impressionisti loomingut, isiklikult mulle meeldis kõige enam Maurice Ravel. 9 Kasutatud materjalid *Garsnek. I. 2004. Õhtumaade muusikalugu III.20 sajand. Lk 31-54 *Kaldaru. M. 2006. Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt II osa
annaabi.ee 
