muusikas tavaline ka lüürilisus. Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Samas on näiteks tema sümfooniatele iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikemad kestused ja suuremad orkestrikoosseisud, kui tema klassitsismiajastu eelkäijate omadele omane. Kolmest Viini klassikust (Haydn, Mozart ja Beethoven) kuulub Beethoven pisut hilisemasse aega, kui esimesed kaks. Mozart ja Haydn tulid muusikasse ajal, mil klassikaline stiil oli alles kujunemas ning kuulusid ise stiilinormide loojate hulka. Beethoven alustas aga siis, kui klassitsismiaja stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud. Beethoveni vanaisa oli Bonnis õukonna kapellmeister ja bassilaulja, isa tenorilaulja. Isa õpetas Ludwigile ka lapsepõlves viiulit ja klaverit. Ta oli karm ja alkoholilembene ning tahtis näha oma pojas uut Mozartit- imelast. Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina. Alles 1800
Giovanni"(1797)"Cosi fan tutte" (1790) "Võluflööt"(1791).; 18 missat ja Reekviem(1791) ; u. 50 sümfooniat ,3 viimast- Es-duur, g- moll, C-duur "Jupiter", 23 klaverikontserti; 26keelpillikvartetti, 40 sonaati, 41 laulu jne. Kogutud teosed 1876.a. ,uus väljaanne 1955.a. 5. L. van Beethoven (1770- 1827) Kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, arenes heliloojana aeglaselt, viljakas looming uue saj. algusaastail. Kui Mozart ja Haydn olid klassikalise stiilinormide loojad ,siis B. alustas keskonnas kus olid väljakujunenud kindel stiil ja zanrid. Muutunud oli ka aeg-(sotsiaalsed muutused) prantsuse revolutsioon, USA iseseisvusdeklaratsioon. Sündinud muusikaelu uued alusstruktuurid: kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertelu, muusika-ajakirjandus, muusikaharidus jne. Erines Bachist ja Haydnist ka eluvaadetelt: ideaaliks isiklik vabadus, individualism, eetilise ideed. Loominguprotsess raskepärane, suhteliselt väike teostehulk, pidev töö
annaabi.ee 
