Naasis Saksamaa kaudu kodumaale 1912. aastal. Järgnevalt töötas joonistusõpetajana Tartu linnakoolis 1913. a. 1914. a. kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916- 1919, pidas ateljeestuudiot. LOOMING Konrad Wilhelm Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed tõid kaasa stiilimuutuse ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Paraku oli tema looming väga ebaühtlane. Pariisis puutus kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tea värvikäsitus muutus. (Näiteks ,,Lilleline väli majakesega" (1908-1909), ,,Norra maastik männiga" (1910).) Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodasd eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju. (,,Pühajärv" (1918-1920), ,,Otepää maastik"
püütakse seletada, miks nii on. Keelekasutus ja sotsiaalne kiht keskne mõiste on klass/sotsiaalne kiht, mis paiknevad ühiskonnas hierarhiliselt. Klass määrab, kellega inimene igapäevaselt rohkem suhtleb. Klassiga seotud markerid mõjutavad keelelist käitumist. Keel reedab, mis klassist inimene on. Sotsiaalse klassi allelemendid on amet, eluruumi tüüp, elukoht. Kõnestiilid: on kolm stiili- igapäevane, hoolikas, formaalne. Labov: olulisim stiilimuutuse mõjur on see, kui palju inimene keskendub sellele, mida öelda ja kuidas öelda. Mida formaalsem stiil seda rohkem mõeldakse sellele, mida ja kuidas öelda. Sex/prestige pattern püsivaim tulemus, mis on leitud sotsiolingvistilistest uurimustest industriaalsetes lääneriikides. Kui naistel ja meestel on võrdne ligipääs normivormile, siis kasutavad naised normivariante rohkem kui mehed. Tulemusi: inimesed on keeleliselt rohkem mõjutatud nende keelest, kes kuuluvad nendega samasse
annaabi.ee 
