Esimeste ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis peamiselt vaid basso continuo paljude erinevate harmooniapillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka madrigalilaadseid koore ja instrumentaalseid vahepalu. Roomakatoliku kirikumuusika järgis enamasti väga konservatiivset peajoont ning 16. sajandi teisel poolel kinnistunud range polüfoonia ideaal elas vana ideaalina edasi ka barokiajastul. 1600. aasta paiku toimunud stiilimurranguga läks kirikumuusika ometi üllatavalt kiiresti kaasa. Kõrvuti esimese monoodilises stiilis laulukogumikuga ilmus 1602. aastal Lodovico Viadana kogumik "Sada kirikukontserti", mis pani aluse solistilisele kontsertmotetile basso continuo saatel. Virtuoossete sooloosade ja instrumentaalpartiidega kiriklik kontsertstiil levis algul küll peamiselt õukonnakapellides, uues stiilis teoste hulk oli aga üllatavalt suur ja nende levik kiire.
oli Camerata. See algul krahv Giovanni Bardi ja hiljem Jacopo Corsi majas kogunenud ring tundis väga tõsist huvi vanakreeka luule ja draama vastu ning andis ka väga olulise panuse selle teaduslikku uurimisse. Vokaalmuusika Pärast trento kirkukogu järgis roomakatolik kirkumuusika enamsti väga konservatiivselt peajoont ning 16. sajandi teisel poolel kinnistunud range polüfoo ideaal elas nn vana stiilina edasi ka barokiajastul. 1600. aasta paiku toimunud stiilimurranguga läks kirkumuusika ometi üllatavalt kiiresti kaasa. Kõrvuti esimese monoodilises stiilis laulukogumikuga ilmus 1602. aastal Lodovico Viadana kogumik ,,Cento concerti ecclesiastici", mis pani aluse solistilisele konsertmotetile basso continuo saatel. Virtuoosossete sooloosade ja instrumentaalpartiidega kiriklik konsertstiil levis algul küll peamisel õukonnakapellides, uues stiilis teoste hulk oli aga üllatavalt suur ja nende levik kiire.
annaabi.ee 
