Mööbel.Kandiline ja lakooniline lihtsate vormidega mööbel, kõige kaasaegsemad materjalid: teras, mattklaas, naturaalne puit, alumiiniumprofiilid. . POSTMODERNISM. Modernismile järgnenud kunsti, kirjandust ja arhitektuuri iseloomustav mõiste. P-st hakati massiliselt kirjutama ja rääkima 1970. a-te lõpus seoses minevikku tsiteerivate kultuurivormide esilekerkimisega. Selle eriti arhitektuuris levinud suuna märksõnadeks on pastišš e. teise ajastu v. meistri stiililaadi ja motiive teadlikult jäljendav kunstiteos, tsitaat,eklektika. Püüti kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel. Piir modernistliku ja postmodernistliku kunsti vahel hägustus niisamuti kui massikultuuri ja nn. kõrgkultuuri vaheline piir. Arhitektuuris saab nt. valitsevaks funktsionalismile (modernism) vastanduv, enamasti erinevaid ajastustiile (eriti klassikalist) kombineeriv eklektiline arhitektuur. Püüti sobitada ehitise vorm sotsiaalse keskkonnaga (R. Venturi, M. Graves, H
draamat "Laul õnnest" ja jutustust "Soo". Osales Maailmasõjas. 1913-1922 kirjutas mitmed jutustused: "Kirjad Maariale", "Inderlin", "Nukitsamees", "Karavan", "Harald tegutseb" "Kirjutatud on ..." (1914, 1920. aastast teisest trükist alates pealkirjaga "Soo") Lutsu põnevaim lugu, "Kevadest" kui üldse kirjaniku vahetust kogemusest hoopis eraldiseisev, fantaasiale toetuv teemaarendus, autor põiminud realistliku ja romantilise stiililaadi. Suvitusromaanilik jutuveeretus põimub dramaatilise sündmustikuga, kerglased flirtimised teravate konfliktidega. Kahe ajastu ja stiili põimumine tekitab kriitikas kaasaja realismi vaadates mitmesuguseid nurinaid. 1920-ndatest pääle Lutsu teosed rohkem ka nõudlikumale kunstipublikule, teostes kadunud prassiv robustne lopsakus, asemel vaikne, tagasihoidik stiil, kurblik pooltoon. 1921. aastast pääle lõpetas apteekri ameti ja tegutses vabakirjanikuna Tartus.