25. Voltaire Voltaire (1694-1778), pärisnimega Francois-Marie Arouet. Voltaire'i kirjanikunimi tuleneb ühest kohanimest, mida ta muutis. Ta ema oli aadlik, isa kodanlusest. Isast sai kohtunotar. Voltaire puutus koolis kokku kõrgaadli lastega, kes teda aitasid edasises elus. Voltaire polnud notariametist huvitatud. Tema hakkas läbi käima humanitaarringkonnaga, kes olid ilmalikud elunautijad, taevavõimu ja riigivõimu pilkajad. Tal on pilkav irooniline stiililaad. Ta pandi aastaks bastiisse, kus tal oli võimalik tegeleda kirjanikutööga. Selle aja jooksul lõpetas oma näidendi „Oidipus“ ja võitis sellega kirjanduslikku kuulsust. Ta sattus ka teist korda bastiisse. Tekkis arusaamatus noore aadlikuga. Seejärel saadeti ta Prantsusmaalt välja. Voltaire reisis Inglismaale, kus viibis 3 aastat. Tema jaoks olid need 3a rikastavad. Puutus kokku Newtoni filosoofiate ja töödega, mis panid teda maailma teise nurga alt vaatama.
Johannes Gutenberg leiutas 15. sajandil trükikunsti, enne seda levisid vaid käsitsi kirjutatud raamatud. marginaal ääremärkus, ka essee väikevorm; mõtisklev või lüüriline kirjanduslik kommentaar. Eesti kirjanduses võttis marginaali mõiste kasutusele Friedebert Tuglas (18861971), kellelt on ilmunud valimikud "Aja Kaja", "Marginaalia" (1921) ja "Marginaalia" (1966). marinism itaalia luuletaja Giambattista Marino (15691625) järgi nimetatud stiililaad, mida iseloomustab tundelisus, sensuaalsus ja mütoloogiast lähtuv kujundlikkus. Näiteks Marino poeem "Adonis" (1623). mask Antiik-Kreeka teatris näitleja nägu ja pead kattev maskeering, mis märkis kujutatava isiku sugu ja vanust ning ühiskondlikku, kõlbelist ja hingelist seisundit. Maske kasutades sai näitleja esitada ühes näidendis mitut osa. Mask täitis ka hääle võimendamise ülesannet. meelika lüürika antiikkirjanduses, mis jagunes vastavalt ettekandele
annaabi.ee 
