Vene muusika heliloojate looming: Glinka Glinkat on nimetatud Vene klassikalise muusika isaks. Komponistina oli ta iseõppija, alles enne surma täiendas ta oma oskusi Berliinis õppides. Tema esimene ooper "Ivan Sussanin" oli esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia ooperi stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romantismiga. "Ruslan ja Ljudmilla" jäi pikaks ajaks Vene heliloojate eeskujuks muinasjutuliste ja eepiliste ooperite kirjutamisel. Tähelepanuväärsed on sünfoonilised avamängud "Argonia Jota" ja "Öö madridis" kus on kasutatud Hispaania rahvamuusika rütme. "Kamarinskaja" (?) on eeskujuks, kuidas Vene rahvamuusikat töödelda. Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat, koorilaule ja romansse. Mussorgski Mussorgski looming kajastab 19
3. Mida ühendas endas 19.saj.aristokraatide salongides levinud linnaromanss? Ühendas Vene rahvalaulu avaruse ja hingestatuse ning mustlasviiside kirglikku väljenduslaadi. 4. Kes taotles 1.vene heliloojana oma loomingus teadlikult rahvuslikkust, teda on nim. ka Vene klassikalise muusika isaks? Mihhail Glinka 5. Nimeta Glinka heliloomingust kuulsamad teosed; mille poolest paistis silma „Ivan Sussanin"? „Ivan Sussanin“ - esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romansiga „Ruslan ja Ludmilla“ „Aragonia Jota“ „Öö Madriidis“ „Kamarinskaja“ 6. Kelle loomingupõhimõtete jätkajad olid „Võimsa rühma" liikmed, nimeta nende nimed! Glinka loomingupõhimõtete jätkajad Liikmed: Mili Balakirev Aleksander Borodin Modest Mussorgski Nikolai Rimski-Korsakov Cesar Cui Vladimir Stassov 7. Millised muusikažanrid olid „Võimsa rühma" liikmete lemmikuteks?
Maalide koloriit muutub puhaste värvide rohelise, sinise, punase, roosa mõtestatud mustriks. Kutsudes rõõmu tundma ja nautima värve, sunnivad foovid tihtipeale ka järele mõtlema. nt. H.Matisse'i ,,Tants'' väljendab inimeste tantsu rütmi, liigutuste ja pooside mahedus väljendab sisemist, vaimset elu, mis meid võlub, haarab, köidab. Ehkki kõik foovid juhindusid ühest ja sellestsamast esteetilisest programmist ja neile kõigile on omased ühised stiilijooned, ei kaotanud nad siiski oma loomingulist eripära. H.Matisse'i maalidest, nendest ,,idamaistest vaipadest'', õhkub julget ning tundehella helgete värvide harmooniat. Nad on vöga pidulikud ning koguni meenutavad prantsuse turu värvistiihat, mitmevärvilisi kompvekke. Selgelt on tuntavad rahvuslikud jooned. Matisse'il polnud illusioone oma publiku kohta. Ta teadis, et üks haritud tööline on ainuke publik, keda arenenud kunst suudab kaasa haarata ning ajalugu on näidanud,
kombinatsioonid, erilise atmosfääri tekitamine orkestrivahenditega. Vokaalpartii on nagu mähitud orkestrikõlasse. Orkester annab tegelastele ja toimuvale psühholoogilise kommentaari. Deklamatsioonilähedases vokaalpartiis püüdis Debussy arvestada prantsuse keele prosoodiaga (sõnarõhud, välted lause mõtte edasiandmisel). Kuna sümbolismi muusikas on küsitav määratleda, sest puuduvad puhtmuusikalised stiilijooned (seda saakski äärmisel juhul leida ooperis või programmilises muusikas sisu alusel), võiks öelda, et Debussy “Pelléas ja Mélisande” on impressionistlik ooper sümbolistlikule draamale. (Impressionism – suund prantsuse kunstis (1870ndad) ja muusikas (alates 1880ndate lõpp), mis jäädvustab hetke meeleolu ning pöörab erilist tähelepanu valgusele ja värvile ning nende vastasmõjule. Muusikas on niisiis esiplaanil funktsionaalsetest seostest vaba harmoonia ning
annaabi.ee 
