Veel üheks tintinnabuli-stiili näiteks on ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", mis on väga hingeline ning rahulik. Eriliseks muudab selle kirikukellade kõlamine. Samamoodi nagu ,,Aliinale", on ka see teos väga õrn, ilus ja rahustav. Kui siiani oli Pärt kirjutanud pigem instrumentaalmuusikat, siis nüüd suurenes ka sõnade osatähtsus. Nii on näiteks tema teoses ,,Magnificat" kuulda laulmas koori. Niisiis võib öelda, et Pärdi kaht loominguperioodi eraldab väga suur stiilierinevus. Kui esimese perioodi teosed on energilised, rõhuvad, kriipivad, siis teine periood on pigem hingelise ja õrna muusikaga täidetud. Mulle isiklikult sümpatiseerib rohkem tema teise perioodi looming ehk tintinnabuli-stiili kasutamine, kuna see on rahulikum ning hingelisem. Esimene loominguperiood ei meeldi mulle seetõttu, et on liiga kriipiva ja hirmutava olemusega. Kindlasti aga on inimesi, kes armastavad rohkem just tema esimest,
ettenäitamine oli vale või halvasti jälgitav, sobimatu lumi või rada). Kui esineb rohkesti vigu, võivad põhjusteks olla nimelt sobimatud olud: libisevus on liiga halb, raja või nõlva kale ei sobi – kiirus on liiga suur või liiga väike. Sel juhul tuleb otsustada, kas leida sobivam paik või valida sobivam harjutus. Õpetaja peab eristama, mis on harjutuse sooritamises ilmne viga, mis õpilaste iseärasustest tingitud nn. stiilierinevus (stiil = soorituse individuaalne eripära). Samuti võib mõni harjutus olla vanuse või taseme juures üle jõu käiv. Õpetaja peab jälgime, et vigane sooritus ei kinnistuks. Omandatut on raskem ümber õppida kui päris uut omandada. Seetõttu peaks õpilastele varakult teatama, millise harjutuse omandamine läheb õigesti ja kus esinevad vead. Kui uue omandamine ei edene, võib kasu olla järgnevast: - Õppetsüklit tuleb korrata mitu korda, varieerides mitmesuguseid juurdeviivaid
annaabi.ee 
