õudused" autorid Iri Maruki (s. 1902) ja Toshiko Maruki (s. 1912) ning graafikud Shiko Munakata (s. 1903), Tadashige Oko (s. 1909) ja Fumio Kitaoka (s. 1918). 1970. aastaist on õhutatud viljelema rahvuslikke stiile, eriti sumi-e'd (seda on propageeritud ka teistel maadel). Kalligraafia Jaapani üheks atraktiivsemaks kunstiliigiks võib pidada kalligraafiat (ill 5), mis jaapani kirjasüsteemi omapära tõttu on stiiliderohke ja võimaldab suurel hulgal variatsioone ka tehnilisest küljest. Jaapanis kasutusel hiina märgid võeti umbes VIII sajandil üle selleks, et teksti foneetiliselt üles märkida; korealaste eeskujul loodud manygana'ks nimetatud kirjasüsteemi abil pandi kirja luuleantoloogia "Manyshu" (u 759). Juba IX sajandil loodi jaapani oma foneetilised tähestikud, millest ühe (hiragana) märgid on tervikliku hiina märgi
Ogata Korin, Tawaraya Sotatsu ja Hon'ami Koetsu. Üldrahvalikuks sai sel ajal puidust ja elevandiluust pisiskulptuuride netsuke'de (ill 6) nikerdamine. Jaapani pargikunst väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast. Kalligraafia Jaapani üheks atraktiivsemaks kunstiliigiks võib pidada kalligraafiat (ill 5), mis jaapani kirjasüsteemi omapära tõttu on stiiliderohke ja võimaldab suurel hulgal variatsioone ka tehnilisest küljest. Jaapanis kasutusel hiina märgid võeti umbes VIII sajandil üle selleks, et teksti foneetiliselt üles märkida; korealaste eeskujul loodud manygana'ks nimetatud kirjasüsteemi abil pandi kirja luuleantoloogia "Manyshu" (u 759). Juba IX sajandil loodi jaapani oma foneetilised tähestikud, millest ühe (hiragana) märgid on tervikliku hiina