Maailm on mõistusega seletatav, nii toimib ka tekstist arusaamine Romantism: 18. saj: romaanizanri esilekerkimine, kodanluse zanr, aristokraatiale omane reeglite täpne järgimine vähe oluline. Tundemaailma rolli suurenemine, fookus poeedil ja lugejal. Rahvuskirjanduste tõusaja algus, huvi oma kultuuriruumi kirjanduspärandi ja ajastu vaimu vastu. Maailma keskpunktiks inimene, üksikindiviid. Vaistu, tunnete ja fantaasia ülistus. Elu mõte stiihias, jumalikus alges ja loomingus. Põhizanr luule, kui transtsendentselt keskne tegevus, maailma tajumise ja mõistmise oluline vorm. (Transtsendentne tähendab üleloomulikku, nii et ma ei kujuta ette, mis selle lausega öelda tahetakse) Rõhk üksikindiviidi looval kirel, inspiratsioonil, sümbolismil, ajaloolilisel teadvusel. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab kirjandusteose olemasolu. 19. sajandi lõpp:
Maailm on mõistusega seletatav, nii toimib ka tekstist arusaamine Romantism: 18. saj: romaanižanri esilekerkimine, kodanluse žanr, aristokraatiale omane reeglite täpne järgimine vähe oluline. Tundemaailma rolli suurenemine, fookus poeedil ja lugejal. Rahvuskirjanduste tõusaja algus, huvi oma kultuuriruumi kirjanduspärandi ja ajastu vaimu vastu. Maailma keskpunktiks inimene, üksikindiviid. Vaistu, tunnete ja fantaasia ülistus. Elu mõte stiihias, jumalikus alges ja loomingus. Põhižanr luule, kui transtsendentselt keskne tegevus, maailma tajumise ja mõistmise oluline vorm. (Transtsendentne tähendab üleloomulikku, nii et ma ei kujuta ette, mis selle lausega öelda tahetakse) Rõhk üksikindiviidi looval kirel, inspiratsioonil, sümbolismil, ajaloolilisel teadvusel. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab kirjandusteose olemasolu. 19. sajandi lõpp: