valemid ja nomenklatuur. Koostati perioodilissüsteem. Tänu spektroskoobi leiutamisele avastati väärisgaasid. Alused füüsikalisele keemiale (termodünaamika), lahusteteooriad, võeti kasutusele mool Kekulé, Mendelejev, Bunsen, Hess, Berthelot, Ostwald 3. Mida on kreeka natuurfilosoofid pidanud stiihiateks ehk (alg)elementideks? Kes pakkus (teadaolevalt) esimesena välja idee stiihiast ja mida ta pidas stiihiaks? Stiihiateks on peetud: vesi apeiron (määratlematu, tajumatu, lõputu aine, abstraktne) õhk- õhk on kõikjal, õhk on kõige allikas, kõik tekib muutumistes, liikumistes tuli- muutumine, muutuvus maa: kõik on tekkinud maast ja muutub maaks,muutumatuse printsiip Hiljem tuli-õhk-maa-vesi kõik kokku. Esimesena pakkus välja idee stiihiast Thales, tema jaoks oli algaine vesi- vesi on kõikjal, vee ja auruna, veeta poleks elu. 4
Austria sakslastest on end tervikuna pühendanud vaid Austriale. Austria sakslaste üldine silmaring oli alati suhteliselt avar. Nende majanduslikud suhted hõlmasid sageli kogu palju-rahvuselist impeeriumit. Peaaegu kõik tõepoolest suured ettevõtted olid sakslaste käes. Kogu tehnikute juhtiva perso-nali ja ametnike enamuse moodustasid sakslased. Nende käes oli ka väliskaubandus niivõrd, kuivõrd sellele ei olnud jõudnud kätt peale panna juudid, kelle jaoks on kaubandus omaseks stiihiaks. Poliitilises mõttes hoidsidki ainult saks-lased kogu impeeriumit koos. Juba sõjaväeteenistuse aastatel saadeti Saksa noorus mööda kogu maad laiali. Austria-Saksa nekrutid sattusid, tõsi küll, Saksa polku, kuid see polk ise võis väga hästi sattuda nii Hertsogoviinasse kui ka Galiitsiasse ja mitte sugugi ainult Viini. Ohvitseride korpus koosnes, peaaegu eranditult, ikka veel sakslastest ja kõrgem ametnikkond valdavas osas neist. Ka kunst ja