egoism ei kasva üle pea, sest ettevõtlus sõltub tarbijate soovidest. 3. Milles seisneb Pareto optimum? Pareto optimum väljendab kapitalismi eetilist olemust: toota maksimaalset tulu ühiskonnale, arvestades sealjuures kõiki isiklikke ja ühiskondlikke kulusid, mis selle tulu saamiseks on tehtud. 4. Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stiihiliselt või teadlikult?... Miks te nii arvate? Kapitalism püüdleb Pareto optimumi poole stiihhiliselt (loomupäraselt), kõik ressursid on kasutatud maksimaalse efektiivsusega täieliku informatsiooni tingimustes. Kui on loodud soodsad tingimused (tööjaotus,...) siis pole vaja mingeid eesmärke, siis püüdleb süsteem ise selle seisundi poole. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Pareto optimum väljendab seisukohta, kus erinevad tootjad toodavad maksimaalse hüvega kogu ühiskonnale. Seega on see deontoloogiline printsiip. 6
3. Milles seisneb Pareto optimum? Pareto optimum väljendab kapitalismi eetilist olemust: toota maksimaalset tulu ühiskonnale, arvestades sealjuures kõiki isiklikke ja ühiskondlikke kulusid, mis selle tulu saamiseks on tehtud. Ressursid on maksimaalselt efektiivselt kasutatud ning rohkem millegi arvelt toota ei ole võimalik. 4. Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stiihiliselt või teadlikult?... Miks te nii arvate? Kapitalism püüdleb Pareto optimumi poole stiihhiliselt (loomupäraselt), kõik ressursid on kasutatud maksimaalse efektiivsusega täieliku informatsiooni tingimustes. Kui on loodud soodsad tingimused (tööjaotus,...) siis pole vaja mingeid eesmärke, siis püüdleb süsteem ise selle seisundi poole. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Pareto optimum väljendab seisukohta, kus erinevad tootjad toodavad maksimaalse hüvega kogu ühiskonnale. Seega on see utilitaarne. 6
teadusõpetus). Filosoofia annab alusteadmised, millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus. 3) D. Hume Inglane. filosoofia on teadusteisand. I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad põhimõtted, oma elufilosoofia). II) Filosoofiat võib võtta ka kui teatud maailmavaadet. See peegeldab ettekujutisi inimesi ümbritsevast maailmast (igal inimesel on olemas oma ettekujutus, maailmapilt ümbritsevast). Kuidas kujuneb? Stiihhiliselt - tavaliste kogemuste baasil, triviaalsed elutõed. Teaduslikult ehk siis ettekujutus mis basseerub teaduslikel teadmistel. Saadakse autoditaktiline e. iseõppimisega (ise loen, ise uurin), teaduslik maailmavaade võib kujuneda ka institutsionaalselt (maailmavaate kujundamisega tegelevad selleks seatud institutsioonid lasteaed, kool jne). Antiteaduslik maailmavaade teatud institutisoonid tegelevad antiteadusliku maailmavaate loomisega.
annaabi.ee 
