From Kuner and Kaiser, 1982, J Bacteriol 151:458-61 31 h 61 h 72 h Näljatingimustes koguneb ca 100 000 Myxococcus xanthuse vegetatiivset rakku kokku ja moodustavad viljakeha, mille sees muunduvad rakud müksospoorideks. Protsess võtab aega mitu tundi. http://cmgm.stanford.edu/~kaiserla/about_myxo/about_myxococcus.h tml Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Stigmatella oma puukujulise viljakehaga Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Chondromyces crocatuse viljakehad on puukujulised ja caMikrobioloogia 0.5 mm kõrged I. Bakterite kujurühmad 2011. T Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. Rakukestas puudub peptidoglükaan. Genoom on väike. Täielikud genoomijärjestused paljudel olemas. Kasvavad ainult elusrakus
liikuvad Seente spoorid Enamik seeni paljuneb nii sugulisel, kui ka mittesugulisel teel. Mittesuguliselt paljunevad seened pungumisega, mütseeli fragmenteerumisega ja spooridega. Hüüfi tipust moodustuvad konidiospoorid e. koniidid (Penicillium, Aspergillus). Tsüstide e. müksospooride moodustumine müksobakteritel o Roland Thaxter- müksobakterite esmakirjeldaja 1892. aastal o Müksobakterite viljakehad koosnevad limast ja sellesse sukeldatud müksospooridest. Stigmatella viljakeha on keerukam ja meenutab puud, Myxococcuse oma on lihtsam. o Myxococcuse arengutsükkel. Ilmselt mitte kõik rakud ei tsüsteeru. Osa lüüsub ja "ohverdab" end, et nende toitainete arvel saaks teine osa rakke müksospoorideks muutuda.
Akineedid on spooritaolised rakud niitjatel tsüanobakteritel, mis moodustuvad niidis näljatingimustes. Akineedil on paks kest ja suur varupolüsahhariidide (glükogeen) sisaldus. Akineedid taluvad kuivust, külma jmt., kuid mitte kuuma. Akineedi idanedes moodustub uus tsüanobakteri niit. Müksospoorid Müksobakteritel toimub rakkude tsüsteerumine limase viljakeha sees. Müksobakterite viljakehad koosnevad limast ja sellesse sukeldatud müksospooridest. Stigmatella viljakeha on keerukam ja meenutab puud, Myxococcuse oma on tilgakujuline. XI 57. Bakterite liikumisviisid. 1. Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2. Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3. Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4. Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5. Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil NB
Rakumembraan- fosfolipiidide kaksikkiht, sisaldab täiendavaid valke (sukeldatud, transmembraansed). Mükoplasmadel on rakumembraan väliseks piirdeks. Bakterite membraanis esterlipiidid, arhedel on eeterlipiidid (mis on tunduvalt rohkem vastupidavad ja on ÜHEKIHILINE) Eukarüootide membraane stabiliseerivad steroolid. Prokarüootidel reeglina steroolid puuduvad ja neid asendavad steroolitaolised hopanoidid. Streoolid on bakteritel leitud vaid mõnedes perekondades Stigmatella, Methylosphaera, klamüüdiad, Gemmata. Ka 16 mükoplasmade membraanides on steroole, kuid nad ei sünteesi neid ise, vaid kasutavad peremeesorganismi omi. Jäigem membraan on eriti vajalik rakkudele, millel puudub kest, eriti suurerakulistele vormidele. Kui kunstlikele fosfolipiidmembraanidele lisati steroole, siis muutusid nad palju jäigemaks! Terve rida seenevastaseid antibiootikume (nt nüstatiin) seostub steroolidega membraanis,
annaabi.ee 
