Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest. See võnkumine kandub ka verele vatsakestest väljuvates veresoontes. Seetõttu on selle tooni kuulatlemiseks parim koht mitte südame peal vaid verevoolu suunas aordiklapi kuulatluspunkt vasakul sternumi serval teises roidevahemikus ja sternumist vasakul samal kõrgusel pulmonaalklapi jaoks. Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel ja tekib vere tõukumisest vastu vatsakeste seina varases täitumisfaasis ja IV toon tekib kodade kokkutõmbest. Südametegevusega kaasnevate toonide registreerimist nimetatakse fonokardiograafiaks. Südamelihast iseloomustavad: 1. erutuvus s.o. südamelihase võime erutuda 2. automaatsus s.o
NB! Jälgi, et elektroodide ja naha vahele ei jääks midagi muud peale geeli. Patsiendile implanteeritud kardiostimulaatori või kardioverteri olemasolul proovi elektroodi asetada seadmest võimalikult kaugele. 10.1 Võimalikud elektroodide asukohad on: a) Anterior-lateralis (eesmine-külgmine) positsioon, s.o käsielektroodide standardpaigutus. STERNUM-i käsielektrood asetseb paremal pool rindkerel sternumist lateraalsemal ja rangluu all. NB! Elektroodi ei ole mõtet asetada rinnakule, kuna luu ei juhi elektrit. APEX-i käsielektrood asetseb vasakul pool patsiendi rindkerel keskmisel aksillaarsel joonel, rinnanibust allpool. 791 Pilt 51.24. Klassikaline (eesmine-külgmine) elektroodide asend manuaalsel defibrilleerimisel b) Anterior-Posterior (eesmine-tagumine positsioon) STERNUM-i käsielektrood asetada rindkerele prekordiaalselt.
annaabi.ee 
