saab osaks natsionaalsotsialistlikust arstieetikast, milles arsti kohustused ühiskonna ees on suuremad kui patsiendi ees. Surmamismeetodeiks saavad mürgi annustamine ning näljutamine. Üldse tapeti sakslaste poolt Euroopas umbkaudu 275 000 vaimuhaiget. Nn ,,eutanaasia", sündinud küll eugeenilise praktika raames, oli siiski pigem majandusliku kaalutluse väljendus. Biologiseeritud mõtte tuleva inimtõu parandamisele suunatud meetmed avaldusid ,,alaväärsete" steriliseerimispraktikas, Saksamaal ka komplekses seadusandluses (nn Nürnbergi Seadused), mis käsitlesid rassipuhtust (segaabielusid) jne. Kavade kohaselt peeti vajalikuks steriliseerida riigis eeldatavalt elavad 200 000 pärilikult nõdrameelset, 80 000 skisofreenikut, 20 000 maniakaal-depressiivset patsienti, 60 000 langetõbist, 600 Huntingtoni tõve põdejat, 4000 pärilikult pimedat ja 16 000 kurti, 20 000 oluliste kehaliste väärarenditega inimest ning 10 000 pärilikult alkoholismi põdejat. 1933. a
natsionaalsotsialistlikust arstieetikast, milles arsti kohustused ühiskonna ees on suuremad kui patsiendi ees. Surmamismeetodeiks saavad mürgi annustamine ning näljutamine. Üdse tapeti sakslaste poolt Euroopas umbkaudu 275 000 vaimuhaiget. Nn ,,eutanaasia", sündinud küll eugeenilise praktika raames, oli siiski pigem majandusliku kaalutluse väljendus. Biologiseeritud mõtte tuleva inimtõu parandamisele suunatud meetmed avaldusid ,,alaväärsete" steriliseerimispraktikas, Saksamaal ka komplekses seadusandluses (nn Nürnbergi Seadused), mis käsitlesid rassipuhtust (segaabielusid) jne. Kavade kohaselt peeti vajalikuks steriliseerida riigis eeldatavalt elavad 200 000 pärilikult nõdrameelset, 80 000 skisofreenikut, 20 000 maniakaal-depressiivset patsienti, 60 000 langetõbist, 600 Huntingtoni tõve põdejat, 4000 pärilikult pimedat ja 16 000 kurti, 20 000 oluliste kehaliste väärarenditega inimest ning 10 000 pärikult alkoholismi põdejat. 1933