d) aeroobidele hapnik e) vaid fotosünteesivad bakterid vajavad valgust 2) Sporulatsioon e. spoori teke Kehtib reegel- ühest rakust tekib üks spoor. Spoore on vaja: a) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks b) levimiseks NB: bakterid spooridega ei paljune! Spoore iseloomustavad: a) mitmed paksud kestad b) väike veesisaldus (kuni 15%) c) allasurutud ainevahetus d) pikk bioloogiline säilivus ning kõrge vastupidavus Spoore saab hävitada steriilimisega (mitte steriliseerimine). Saab leegis, kiirgustega, peamiselt rõhu all kõrgetel temperatuuridel. 3) Suhe hapnikku. Jagunevad: a) aeroobid- oksüdeerijana hapnik. Neid on oluliselt rohkem, tänu hapniku laiale levikule ja ainevahetuslikule efektiivsusele. b) anaeroobid- oksüdeerijana nitraate, sulfaate jne. On ka need, kes võivad elada mõlemates tingimustes. Kuid selline universaalsus on pigem negatiivne ja neid on kõige vähem. 4) Ainevahetus. Jagunevad a)Autotroofid-
e. Valgus (fotosünteesivatel bakterites 2. Sporulatsioon ehk spooride tekitamine omane vaid osadele bakteritele. Ühest bakterist tekib üks spoor. Spooride abil bakterid ei paljune, spooride abil toimub levik ja ebasoodsate tingimuste üleelamine. Spoore iseloomustavad paksud kestad, vähe vett, aeglustatud/pidurdatud ainevahetus -> erakordne vastupidavus. Spoore saab hävitada vaid steriilimisega (pastöörimine spoore ei hävita). 3. Suhe hapnikusse a) Anaeroobid nende jaoks on hapnik mürk (elavad nt järvede põhjamudad, soolestikus) b) Aeroobid hapnik vajalik (elavad nt mulla pindkiht, nahk) c) Vahepealsete omadustega võivad elada hapnikuga, kui ka hapnikuta. 4. . Ainevahetusprotsesside suhteline kiirus päristuumsetega võrreldes u 10-15 korda kiiremad. 5. Muutlikus
--- 71 Osa baktereid rikub toitu Paraku on ka selliseid baktereid, kelle elutegevuse mõjul toiduained riknevad. Selle vältimiseks on inimesed juba iidsetest aegadest kasutanud toiduainete säilitamiseks kuivatamist, külmutamist, soolamist ja suitsutamist. Hiljem lisandus toiduainete säilitamine suhkruga, marineerimine erinevate hapetega, pastöörimine ning steriilimine. Kui toiduaineid töödeldakse kõrgel rõhul ja temperatuuril (kuni 120 °C), on tegu steriilimisega, ning nii saadakse mikroobivaba toode. Steriilitakse ka meditsiinivahendeid (nt süstelahuseid, süstlaid jm). Pastöörimisel kuumutatakse toiduaineid, tavaliselt vedelikke, paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90 °C. Toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks kasutatakse tihti pastöörimist, sest siis säilivad vitamiinid ning toiduainete omadused (maitse, värvus) muutuvad vähem. Pastöörimisel ei hävi bakterite spoorid, ning see ongi põhjuseks, miks tavaline
annaabi.ee 
