Kaasajal määratakse välise orienteerimise elemendid GPS-i ja teiste meetodite abil sidudes aerofoto geodeetilise alusvõrguga. Kuid ikkagi jääb määramine pealju ebatäpsemaks kui sisemise orienteerimise puhul. Sellega ei saa me taastada projekteeritavate kiirte kimpusid kõrge täpsusega. Praktikas orienteeritakse aerofotod mitte välise orienteerimise elementide järgi, vaid tugipunktide e orientiirpunktide abil. 19. Stereopaari orienteerimiselemendid 20. Pikiparallaksid ja kõrguskasvud 21. Stereopaari sisemine orienteerimine Sisemine orienteerimine toimub aerofotode kassetidesse tsentreerimisega. Selleks on kassetides koordinaattelge märgid. Orienteeerimise alguseks on teada aerofotoaparaadi galibreerimise andmed (X, Y, f k) (kooridnaatide märkide koordinaadid + fookuskaugus). Peale tsentreerimist mõõdetakse kummagi aerofoto koordinaatmärkide koordinaadid (X1, Y1, X2, Y2)
täpsemini on võimalik aerofotod omavahel ühtima saada. Samuti võimaldab see võrku kontrollida ja lõpptulemus on sellevõrra täpsem ning usaldusväärsem. 3.2.2 Stereokaardistamine ja 1:10 000 mõõtkavas ortofotode valmistamine Stereokaardistamise põhimõte seisneb inimese ruumilise nägemise, aerofotode ning fotogramm-meetriliste seadmete kasutamises kaardi või plaani koostamiseks. Pildistatud kõrvutiasetsevate aerofotode kattuvad alad moodustavad stereopaari. Fotogramm- meetriliste seadmetega luuakse stereopaari ruumiline kujutis. Stereokaardistamise käigus joonistatakse vastavat tarkvara kasutades (ESRI ArcGIS PurVIEW, Microstation + Z/I, PhotoMod) üle ruumilise kujutisena nähtavad maastikuelemendid. Maastikuelementideks on nt teed, ehitised, kõlvikute piirid ja hüdroloogilised objektid. Samuti lisatakse kõrgusinfo. Selgelt eristatavate maapinnaelementide asukoha maksimaalne plaaniline viga ei tohi ületada 3 meetrit,
4.hüdrostaatiline nivelleerimine. Erinevus määratakse ühendatud anumates vedeliku nivootasapinnast lähtudes. 5.mehaaniline nivelleerimine. Punktide kõrguste määramine toimub spetsiaalse seadme, mis on paigaldatud mingile liiklusvahendile. Ja kui see läbib teatud vahemaad registreerib se selle pikkust ja profiili. 6.stereofottogrameetriline nivelleerimine. Kõrgused määratakse objekti mudeli, mis saadakse ühe ja sama objekti fotode stereopaari vaatlemisel, mõõtmise teel. 7.radiomeetriline nivelleerimine. Kõrgused määratakse lennuaparatideele paigaldatud radiokõrgusmõõturite abil, mille töö põhineb maapinnale suunatud raadiolaine peegeldusajast tulenevalt vahemaa määramisel. 8.sateliitnavigatsiooni (GPS) abil. Paari sentimeetri täpsusega. Sel juhul saadakse geodeetiline kõrgus s.o kõrgus elipsoidi GRS-80 pinnast mööda normaali kuni mõõdetava punktini.
annaabi.ee 
