Ruumiline foto on ikka etem kui tasapinnaline Aavo Murutalu http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=493%3Aruumiline- foto-on-ikka-etem-kui-tasapinnaline&catid=69%3Amaerts-2011&Itemid=27 Miljonid turistid naudivad iga päev hingematvaid vaateid ja muud meelikõitvat. Keegi ei sule selle kõige vaatamiseks ühte silma. Paraku koju mälestuseks viiakse ühe silma koha pealt tehtud võte ehk lame, mitte ruumiline pilt. On's tegu saamatusega? Või raskustega teaduse- tehnika saavutusi igapäevaellu sulandada? Juba 1589 olevat rooma arhitekt Goicomo della Porta tõestanud, et mõlema silma pildid teadvuses liituvad, ja kirjeldanud ka stereopaare. Tänane olukord sarnaneb minu meelest mõneti ajaga, mil fotograafiat veel eriti ei tuntud ja kõike tähelepanuväärset või muidu vajalikku joonistati või maaliti. Ehk ollakse liialt mugandunud näiteks ei viitsi keegi enam jamada nii, nagu prantslane Niépce seda tegi? Maailma...
4 Tänu värvifilmi leiutamisele samal ajaperioodil õnnestus L.D. DuHaronil luua 1858. aastal parem moodus ruumiliste piltide „salvestamiseks“, ehkki antud tehnoloogiaga hakkas viis aastat varem tegelema ka juba saksa teadlane Wilhelm Rollmann. Selleks leiutiseks on anaglüüf, mille tööpõhimõte on paljudele tänapäeva inimestele tuttav. Selle puhul asetseb stereopaar samal väljal ning kujutised on trükitud üksteise peale erinevat värvi tindiga – üks punase ja teine kas rohelise või sinise tindiga (sinise ning rohelise tooni lainepikkused on väga ligilähedased). Kuna kumbki silm ei tohi näha mõlemat värvi trükist korraga, eraldatakse silmade nägemisulatused filtritega. Ühe silma ees on punane filter, mis laseb läbi sinist värvi kujutise ning teise silma ees tänapäeval levinumalt sinine filter (varem oli rohelist värvi
annaabi.ee 
