a. 22 m 30 m 27 m 48 m 50 m NSVL 1:10 000 topogr. kaart +50 m 1985. a. 53 m 13 Rannajoon vanadelt kaartidelt Põhikaardi rannjoon pärast välikaardistust Stereo 343,3 m 646,75 m 326,34 m 14 Rannajoon stereokaardistusest Stereos on kaardistatud praktiliselt kogu MandriEesti ning saarte rannajoon Erandiks Tõstamaa objekt: välikaardistus > stereo stereo > välikaardistus Stereokaardistuse aluseks on olnud erinevatel aastatel (erinevad veeseisud) tehtud aerofotod 15 Rannajoon stereokaardistusest Rannajoone asukoha määrab ära: veeseis pildistamise hetkel stereokaardistaja kogemus rannajoone iseloom:
Välikaardistus tähendab stereokaardistamise parandamist ja täiendamist välitöö ja ortofotode abil. Välikaardistamisel ongi esmasteks lähtematerjalideks ortofoto- ja vektorkaardid, kohanimede registrid (nende puudumisel kohalikke inimesei küsitledes ja kohalikest omavalitsustest kontrollides), kõlvikute ja piiride andmed. Samuti lähtutakse Eesti põhikaardi 1:10 000 digitaalkaardistamise juhendist. 3.3.2 Välitööd, andmete kontroll ja täiendamine Stereokaardistusest saadud elemente ei tohi uuesti digida ega nihutada. Vajaduse korral tuleb neid parandada ning üleliigsed elemendid kustutada. Välitööde käigus määratakse pildistamise toimumise ajast muutunud alad. Maastikul kaardistatakse uued objektid tahhümeetrilise või GPS mõõtmiste teel kas punkt-, joon- või pindobjektidena. Välimõõtmisi teostavad kaardistajad või geodeedid. Välitöödel võrreldakse aerofotol 22
annaabi.ee 
