Moldova Üldandmed · Riigikord Vabariik · Riigihümn Limba noastr (Meie keel) · Pealinn Chiþinu · Pindala 33 843 km² · Riigikeel(ed) moldova (rumeenia) · Rahvaarv 4,314,377 (2011) · Rahvastiku tihedus 100,3 in/km2 Kaart Loodus · Moldova põhiosa asub Doonau lisajõgede Dnestri ja Pruti vahel. · Pinnamoelt on see tasandikest ümbritsetud Codru kõrgustik. · Valitseb stepitaimestik, jõgede ääres kasvab ka metsasalusid. · Kliima on mandriline, kusjuures suved võivad olla üsna palavad. Rahvastik · Suuremad rahvusgrupid on seal modovlased/rumeenlased 78.2% , ukrainlased 8.4% , venelased 5.8% , gagauusid 4.4% ja bulgaarlased 1.9%. (2004) · Usundid: õigeusklikud 98 %, juudid 1,5 %, baptistid ja teised 0,5 % (2000) Pildid Haridus · Koolis käib 86% kooliealistest lastest Majandus
Asudes poolel teel ekvaatorist põhja poolusele asub Rumeenia parasvöötmes. Üldiselt valitseb riigis mandriline kliima: talv on lumerikas ja mõõdukalt külm, suvel aga tõuseb temperatuur kuni 23ºC. Rannikuribal valitseb mereline kliima. Taimestik koosneb peamiselt alpi heinast (taimekooslusest, mis kasvab puude kasvamiskõrgusest kõrgemal) Karpaatide tippudel, okas-, pöögi- ja tamme metsadest (6.8 millionit hektarit, 28% maa pindalast) mägistel aladel ja kõrgendikel ja stepitaimestik Kagu-Rumeenias. Põllumajanduseks kasutatav maa katab 14 797 tuhat hektarit, millest 83.1% on põllud, 32.9% karjamaa ja heinaväljad ja viimased 4% on viinamarjaistandused ja puuviljaaiad. Arenenud põllumajanduse juhtiv haru on taimekasvatus. Mandrilise kliimaga nõgudes ning tasandikel kasvatatakse maisi, nisu, suhkrupeeti, päevalilli ja kanepit. Oluline on ka loomakasvatus (veised, lambad, kodulinnud, hobused, ka siidiussid)
Riik on KINNI, kuigi see asub Mustale merele väga lähedal. Põhja-Moldova on künkaline, kuigi kõrgused ei ületa 430 meetrit. Moldova kõrgeim tipp on Dealul Blneþti. Palju leidub ka erinevaid jõeorgusid. Mullastik Mullad on Moldova põhiliseks varaks. Need on väga viljakad ja põllumajanduseks sobilikud. Mullatüüpe on väga palju erinevaid, aga peamiselt leidub kohalikku chemozem'i mulda, mis moodustab pinnkattest 75%. Taimestik Valitseb stepitaimestik, jõgede ääres kasvab ka metsasalusid. Moldovas on esindatud 5513 erinevat taimeliiki, millest 1989 on kõrgema liigi taimed ja 3523 alamliiki taimed.Kohalikud metsad on liigirikkaimad taimekooslused (üle 850 liigi), järgnevad stepid (üle 600 liigi) ja aasad (ka üle 600 liigi). Lisaks leidub seal ka soid. Heitlehelistes metsades on põhilisteks puudeks tammed, pöögid, valgepöögid ja jalakad.
annaabi.ee 
