Pinnamood Väikeste kõrgustikega maa Kõrgeim mäetipp Goverla 2061 m Leidub madalike suurim Dnepri Palju jõgesid Enamik kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, vähesed Läänemere merikonda. Taimestik ja loomastik Algeliselt stepid, nüüd haritud põldudeks Parasvöötme rohtlaid iseloomustab kuivalembelised tihedapuhmikulised kõrrelised Loomastik on liigivaene Põline loomastik on välja surnud Peamiselt roomajad ja uruloomad Stepikotkas Kobras Maisipõld Grivna Asukoht kaardil Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/en/glefos.html? spage=http%253A%252F %252Fwww.miksike.ee%252Fdocs %252Freferaadid2007%252Fukraina_varjekas s.htm
LOOMASTIK...........................................................................................................................................................8 UKRAINA LOOMASTIK ON LIIGIVAENE. PÕHILISELT ON LEVINUD PISIIMETAJAD, ROOMAJAD JA URULOOMAD. PALJUD NEIST JÄÄVAD TALVEUNNE. PÕLINE LOOMASTIK ON HÄVITATUD: TARPANEID JA PIISONEID ENAM UKRAINAST EI LEIA. SEAL VÕIB SIISKI KOHATA HIRVI, KOPRAID JA NUGISEID. KA MITMESUGUSEID LINDE. NÄITEKS EURAASIA RAISAKOTKAS, STEPIKOTKAS JA HÕBEHAIGUR.....................................................................8 VEESTIK................................................................................................................................................................8 KESKKONNA PROBLEEMID JA KAITSE................................................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................
maaalustes osades paksudes juurtes, mugulates või sibulates. Rohtlaid ohustavad kuivuse tõttu tulekahjud. Kuigi taimede maapealsed osad võivad hävida, säilivad maaalused osad ja tuhk on heaks väetiseks. Tolmutormide ja uhtorgude tekkimise takistamiseks istutatakse metsaribad. Loomadest elavad rohtlates antiloobid, närilised (suslik, hamster, hiir, küülik), roomajad (kilpkonn, madu, sisalik) ning eelpoolinimetatutest toituvad kiskjad (hunt, rebane) ning röövlinnud (stepikotkas). Kuna rohtlates on maailma viljakaimad mullad, on seal kogu pind peaaegu põldude all, kus kasvatatakse teravilja (mais, nisu, päevalilled, suhkrupeet). Kõrbed asuvad põhiliselt pöörijoonte ümbruses, aga vahel ka mandrite siseosades, kuhu niisked meretuuled ei ulatu. Amplituud on üle paarikümne kraadi (ööpäevas), sest päeval kuumeneb kõrbe pind tugevasti, öösel pole aga pilvi, mis selle jahtumist takstaksid. Kõrbed jagunevad
KLIIMA Ukrainas on parasvöötme mereline kliima. Iseloomulik üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, mistõttu on suvel jahedam õhk, talvel aga suhteliselt soe, sellepärast ei esine ka väga madalaid temperatuure talvisel ajal. LOOMAD Ukraina loomastik on liigivaene. Levinud on pisiimetajad, roomajad ja uruloomad. Paljud neist magavad talveund. Kohata võib hirvi, kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde (raisakotkas, stepikotkas, hõbehaigur). TAIMED Karpaatides ja riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad, milles kasvavad pöögid, kuused ja männid. Parasvöötme rohtlas on iseloomulikud kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Kuiva ja kuuma suvega keeravad nad oma lehed rulli, et vähendada aurustumist. Veelgi omapärasemad on rohtlates levivad "kompasstaimed", mis avamaastiku kuivades tingimustes oma lehed serviti põhja-lõuna suunas pööravad. Pöörates oma lehed servaga lõuna
Nad peavad need ammu ja väiksed selgroogsed kilpkonn ja madu) õitsema väga lühikese aja põldude alla. kobestavad mulda. Röövlinnud, Hunt, rebane, jooksul, et enne põuda viljuda. Üksikud nirk, tuhkur, stepikotkas. Paljud taimed elavad üle kuiva looduslikud aja maa-alustes osades- taimkatte alad. paksudes juurtes, mugulates. Mujal lokkavad
vee kättesaamist. Parasvöötme rohtlas on mustmullad, mis on paksu huumuskihiga (kuni 2 meetrit). Mullad on savikad ja lubjarikkad. Loomastik Ukraina loomastik on liigivaene. Põhiliselt on levinud pisiimetajad, roomajad ja uruloomad. Paljud neist jäävad talveunne. Põline loomastik on hävitatud: tarvaseid ja piisoneid enam Ukrainast ei leia. Seal võib siiski kohata hirvi, kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde. Näiteks euraasia raisakotkas, stepikotkas ja hõbehaigur. Keskkonna probleemid ja kaitse Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi säilinud vaid Krimmi poolsaarest põhja pool asuval Askania-Nova looduskaitsealal. Seal üritatakse stepi ürgset loodust säilitada kahel erineval viisil. Esimese
konnakotka toit seotud veega. Venemaal näitavad mitmed uuringud linnu saakloomadeks: mügrid, konnad, veelinnud ja uruhiired, Indias, aga konnad ja veelinnud. Talvitumisperioodil väga tähtis toidulaual suured putukad ja imetajate korjused. Konnakotkad peavad jahti maapinnalt, ja õhust patrullides. Saak püütakse hommikul ja keskpäeval, saagijahi aktiivsus tõuseb õhtul kella 8 ajal (Keskkonnaministeerium. 2005). Jahti peavad nad koos teiste röövlindudega nagu stepikotkas. Vahel võtavad nad jõuga väiksematel röövlindudelt saagi ära. Kotkaid tõmbavad metsa tulekahjud, kuna seal on kerge jahti pidada. Eestis toituvad kotkad peamiselt konnadest, kaladest, roomajatest, lindudest, milles esineb sageli suuremakasvulised liigid nagu sinikael-part ja imetajatest, millest moodustavad 55% uruhiired. (Wikipedia 2015. Suur-Konnakotkas) 1.3 Levik ja arvukus Suur-konnakokaste pesitsus territoorium on Läänemerest kuni Vaikse ookeani ning
annaabi.ee 
