kantakse kellegi peale mingi autu teo eest viha või vimma. Vooruslikkusele ja lojaalsusele omistati romantilisus. Vesterni maailm ei ole ratsionaalne, abstraktsete seadustega koht, kus sotsiaalne kord luuakse institutsioonide abil. Vesternite sisuks on lihtsad, moraalsed lood, kuid on ka mõningaid erandeid. Vesterni tegelaskujudeks on sageli cowboyd, püssikangelased, pearahakütid, asukohast sõltumatud rändajad, kes kannavad Stensoni müts, kaelarätte, kannuseid ja pullinahku. Nad kasutavad ellujäämise nimel iga päev revolverid ning sõidavad on ustavatel hobustel tolmuste linnade ja kariloomade rantsode vahel. Vesternide peategelased olid omakasupüüdmatud ning muretsesid inimeste heaolu pärast. Reeglite eiramine ja järgimine Klassikalistes vesternides püüti hoida zanrile kindlaks jääda. Tehti pisimuudatusi nagu näiteks prooviti filmi rekvisiite ajakohasemaks teha, filme hakati tootma väljaspool stuudiot,
Nad saavad aru, et valetamine on usalduse kuritarvitamine, petmine. 14 --------------------------------- MIKS TULEB LAST VABADUSELE JUHTIDA? Klassikaline pedagoogika (Põld 1993) õpetab, et vaba enesemääratlusega inimene on kasvatuse lõppsiht, mitte lähtepunkt. Laps vajab vabadusele juhtimist. James Stensoni (2009) arvates on ka "ei" armastav sõna. Kui noored inimesed ei koge armastavat keelamist, ei saa neil kujuneda oskus ennast keelata. Ning selleta võivad nad ühtäkki avastada, et mõni osa nende elust on täiesti kontrolli alt väljas. See on aga katastroof, mitte vabadus. Vabakasvatuse laastavast mõjust räägivad konkreetsed uurimisandmed (vt Clarke, Dawson, Bredehoft 2008): täiskasvanuna olid need lapsed vastutustundetud, mõistsid valesti oma õigusi, tegutsesid maailma nabana
annaabi.ee 
