f)Happelisus Vihmametsas on happelisus mullas (ph=4,5-5,5) väga suur, seal esineb happevihmasid, mis näiteks Lõuna Ameerikas vulkaanide purskel õhku sattunud ühendikega mis hapniku ja teiste gaasidega ühenededes moodustab happe sademe. Puudel on pikad ja tugevad juured et mullas saada alumistest kihtidest toitaineid kätte. g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide(selgitus, mille suhtes, graafik) Kitsa ökoamplituudiga liigi ehk stenotoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks viigipuu, sellepärast et vihmametsas on palju puid. e)Laia ökoamplituudiga liigi näide(selgitus, mille suhtes, graafik) Laia ökoamplituudiga liigi ehk eurütoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks orhideed, sellepärast et nad ei vali elupaika, nad on sellega rahul kus nad elada saavad, peaasi et nad kuskile kinnituda saaksid. 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos
tegelikult seletatav vastavatele mullatüüpidele omaste liigifondide suuruste erinevusega.[13] Happevihmu väga ekvatoriaalsetel aladel ei esine, kuna nad on igapäevasemad piirkondades, kus on väga saastunud ja süsinikurohke õhk, aga kuna vihmametsad on suhteliselt asustamata ka 21. sajandil, on happevihmad suhteliselt harv nähtus. Kitsa ökoamplituudiga liigi näide ( selgitus, mille suhtes, graafik) Kitsa ökoamplituudiga liigi ehk stenotoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks viigipuu, sellepärast et vihmametsas on palju puid. Laia ökoamplituudiga liigi näide Laia ökoamplituudiga liigi ehk eurütoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks orhideed, sellepärast et nad ei vali elupaika, nad on sellega rahul kus nad elada saavad, peaasi et nad kuskile kinnituda saaksid. [14] Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted Sümbioos Sümbioos on erinevat liiki organismidevastastikku kasulik kooselu. Selliseid koos elavaid
annaabi.ee 
