on püsivalt kõrgem arteriaalne vererõhk Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis ületab normaalse piiri süstoolne 140 ja diastoolne 90 Hüpertentsiooni riskitegurid Riskiteguriteks on: Soolane toit Vähene füüsiline aktiivsus Liigne kehakaal Diabeet Kõrge kollesterooli tase veres Suitsetamine Pärilikkus Hüpertentsiooni sümptomid Sümptomid on: Hommikused peavalud Pearinglus, kohin kõrvades Südamekloppimine, stenokardiline valu Ninaverejooksud Koormushingeldus Nägemise halvenemine muutustest silmapõhjades Isheemiatõbi Isheemiatõve puhul on tegu südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulgumise tõttu Selle tõttu tekib südamelihasel hapnikupuudus ja sellega seoses südamelihase kahjustus Kestva isheemiatõve tagajärjeks võib olla kudede kärbumine Isheemiatõve kliinilised väljendused
ü varahommikused Kaebused peamiselt oksendamine, sõltuvad sellest, tursed, tahhükardia, koormuse ajal, minuti) tüüpiline külmavärinad, , nõrkus, m peavalud, pearinglus, aju (peavalu, halvatusnähud, milline piirkond tsüanoos, kaalu süveneb, kui stenokardiline , väsimus, isutus, hingeldamine, p kohin kõrvades, tasakaaluhäired, teadvuse häired, äge jääb ilma piisava muutus, öine koormus jätkub, pigistav rõhuv, ei kaalulangus, üldine kahvatus, t närvilisus, kõrvade kohisemine, kopsuturse verevarustuseta
Pingutusstenokardia Elus esmakordselt tekkinud pingutusstenokardia (vähem kui 2 kuud). Stabiilne pingutusstenokardia I klass – valu esinemine raske kehalise koormuse ajal II klass –normaalse kehalise aktiivsuse kerge piiratus stenokardia tõttu III klass – kehalise aktiivsuse märkimisväärne piiratus stenokardia tõttu (valu vallandub 100- 500m käimisel, 1. Korrusele tõusmisel) IV klass – valu tekib käimisel <100m, ka puhkeolekus Progresseeruv stenokardia Spontaanne stenokardia STENOKARDILINE VALU Iseloom – pigistav, rõhuv, ängistav Lokalisatsioon – rinnaku taga või sellest vasakul Kiirgumine – vasakusse õlga, lõuga, kaela, kätte, mõnikord ülakõhtu, abaluusse, paremasse õlga Kestvus – tavaliselt lühiaegne, mõnest minutist kuni 15 minutini Valu tekib tavaliselt pingutuse järgselt, kuna siis on südamelihase hapnikuvajadus suurem. Valu esilekutsuv pingutus võib olla füüsiline või psüühiline
Kõige sagedasem vorm.Ebastabiilne stenokardia - stenokardiahoogude sageduse, raskuse ja kestuse suurenemine seni tavalise koormusega võrreldes. Valu tekib endisest kergemal pingutusel, ka rahuolekus, kestab kauem, esineb sagedamini. Nitroglütseriin ei aita nii hästi kui varem. Muud vormid Prinzmetali stenokardia - esineb koronaararteri spasm, kuid puudub aterosklerootiline kahjustus. Tekib sageli öösel, noortel meestel. Kliiniline pilt ·Esineb stenokardiline valu, millele on iseloomulik ·Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. · Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga, kätte ja alalõuga, raskematel juhtudel ka selga, kõri ja kaela piirkonda. ·Iseloomult on valu pigistav, rõhuv, ängistav. ·Valu püsib mõnest minutist 20 minutini.
Otsida tuleks täiendavaid vigastusi nagu luumurrud, nihestused või traumaatiline ajukahjustus. 604 Hospitaliseerimine Madalpinge elektrilöögi saanud patsiente võib jätta hospitaliseerimata vaid siis, kui: neil pole esinenud teadvusekaotust, EKG on kõrvalekalleteta, neil pole stenokardilisi kaebusi, südame rütmihäired pole tuvastatavad. Tugevvooluõnnetuste korral on alati vaja patsiendid hospitaliseerida EMO-sse. stenokardiline – südamevaludega kaasnev Kokkuvõte Elektriõnnetuste toimed sõltuvad voolu liigist, selle kulgemise teest ja vooluga kokkupuute ajast. Mida pikem on elektrikontakt, seda suurem on kahjustuste risk. Pärast elektriga kokkupuutumist võivad sellistes elundites nagu süda, närvid ja lihaskond esineda ärritusefekt, lisaks sellele võivad Joule’i soojuse tekkimise tagajärjel tekkida naha- ja lihaste põletused. Sündmuskohal kiirabi töökorralduses on esikohal enesekaitse
annaabi.ee 
