Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin. Ennetamine KUIDAS LIIGSET STRESSI ÄRA HOIDA? Säilita positiivne hoiak. Ära muretse asjade pärast, mida teie ei saa muuta. Sea endale reaalsed eesmärgid. Püüa mõista ümbritsevaid inimesi, ole salliv. Oska puhata ja puhkusest rõõmu tunda. Muuda eluviis endale sobivaks. Planeeri tegevusi nii, et sul on nende tegemiseks aega. Oska oma aega jagada. Maga piisavalt. Leia aega sõprade või hobide jaoks
Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin.Südamelihase hapnikunälgus e. isheemia voib esineda ka ilma valudeta, s.o. ilma stenokardiata. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Tumm isheemia voib esineda koikidel südame isheemiatove haigetel. Koige sagedamini tekib seda suhkruhaigetel. Seega puudub alarmsüsteem, mis hoiatab ette hapnikunälja e. isheemia tekkimisest. Tumma isheemia ohtlikkus seisneb selles, et inimene ise ei tarvitsegi teada, et tema südamelihas on ja hapnikunäljas
Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress. Valu püsib paar minutit ning taandub puhates. Vahel võib aga stenokardia tekkida ka öösel magades või täielikus rahuolekus. Valu episoodide sagedus on väga varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib episoodide sagedus muutuda nii harvemaks kui ka sagedasemaks. Kui valuatakid muutuvad järsult sagedasemaks või püsivamaks, nimetatakse seda ebastabiilseks stenokardiaks ning sel juhul on vajalik kiire meditsiiniline abi. Ataki ajal on pulss kiirenenud ning vererõhk tõusnud, et parandada verevoolu südame pärgarteritesse. Ravi · Nitraadid (ataki ajal lühitoimelised) · Kaltsiumi kanalite blokaatorid · b-adrenoblokaatorid · Nitraadid + b-adrenoblokaatorid · Ca2+ blokaatorid + b-adrenoblokaatorid · Ca2+ blokaatorid + nitraadid · Ca2+ blokaatorid + b-adrenoblokaatorid + nitraadid
annaabi.ee 
