aastal ETKVL Kooperatiivkooli poolt ja asus Köleri tänaval ühe elumaja keldrikorrusel. Pärast kooli likvideerimist 1993. aasta algul ja maja tagastamist omanikule muuseumi tegevus katkes. Muuseum taastati 1994. aastaks ja tegutses algul endise kaubanduskooli ühiselamu, hiljem ETK ruumides Narva maanteel. Seoses ruumide üleminekuga hotellile 1990-ndate aastate keskpaiku katkes muuseumi tegevus uuesti. Taasavatud 2003. aastal Tallinnas ETK ruumides aadressil Kalda 7c. Muuseumi stendidelt saab ülevaate ühiskaubanduse tekkimise ja arengu kohta nüüd juba rohkem kui 100 aasta pikkusel ajavahemikul. Muuseumis on võimalik külastada kauplust, mis näeb välja nii, nagu satuksite ühte möödunud sajandi 20-ndate või 30- ndate aastate poodi. Ülevaate saab ka ETK süsteemi tänapäevaste tegemiste kohta. Muuseum kajastab samuti ühiskaubandusega kaasnenud tegevusharusid nagu omatööstus, ehitustegevus, transport, toitlustus, varumine, koolitus, kirjastustegevus ja
Saksamaa ja Soome, Eesti iseseisvust tunnustas Vene Föderatsioon. Massiline vägivallata vastupanu, mis kestis visalt ligi viis aastat, tõi lõpuks Eestile taas iseseisvuse. Muuseumi külastasin ma üksinda, nii mulle meeldib rohkem ja siis ma sõltun ainult ise ennast. Paar aastat tagasi olen seal juba käinud, aga mäletasin vähe. See kord, kui ma tulin, kõik juba oli minu jaoks teist moodi, sest kui sa juba rohkem tead, millest stendidelt loed seda huvitavam. Mis kohe silma torkas madalad lagid. Stendit on tumedad. Aknaid ruumides pole. Mõnedes saalites on ekraanid, kus näidetakse temaatilisi katkendeid. See kõik moodustab tõsist atmosfääri. Mul oli ka natuke raske ja ma ka natuke kardsin. Hästi, et saalides oli veel inimesi. Oleks huvitav vaadata ja kuulata, millest räägivad inimesed ekraanidelt, aga muuseumis polnud kohti, kuhu saab istuda ja vaadata. Oli ka kahju, et neid
Löss nõrgalt sorteeritud, tolmjas, ümardamata terad ja killud, polümineraalne. Levivad suurte platoodena. Arvatavasti tekkinud liustike ees püsivasuunaliste kuivade tuultega. Liustiku taganemisel kuivatavad need tuuled maha jäänud liiva ja moreeni ja kannavad selle pikkade vahemaade taha edasi. Hiinas lössikihid üle saja meetri paksused. Samuti esiseb kihilisust, mis näitab jääaegade vaheldumist. Maateaduste alused I (23.okt) Materjal koridorist stendidelt!! Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu. 1)kristalne aluskord (ei ole paljastunud, kõige lähemal maapinnal hiiumaal) keskmine sügavus 100-150 m, laskub põhja-lõuna suunas. 2)paleosoikumi settekivimid 3)pinnakate viimasest jääajast Eesti asub ida-euroopa platvormi lõunanurgal (balti paleobassein). Maakoore moodustumise ajal asus eesti saarkaare piirkonnas (nt jaapan) 1,9-1,8GaT. Maakoor siis edela poolt kokku surutud. Jäljed ka kivimites ja struktuurides.
annaabi.ee 
