1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
sarnasest, homoloogilistest elunditest. 8. Mida tähendab evolutsiooniline progress? Evolutsiooniline progress on evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. Õpik lk. 98 1. Kuidas määratles J. Ray liiki? Ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem, kui ühe vanempaari järglased. 2. Milliseid uuendusi tõi K. Linné süstemaatikasse? Ta kinnitas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates. 3. Milles seisneb klassifikatsiooni hierarhiline süsteem? Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm, nt. mingi liik, selts, klasse ja muud sellist see on hierarhiline süsteem. 4. Millised organismiriigid kuuluvad viieriigilisse süsteemi? Loomariik, taimeriik, proteistid, bakterid, seened