Nana Romaan algab Pariisis Variete teatris, kus mängitakse esmakordselt Venust. Bordevane, teatri direktor nõuab kindlameelselt, et Varietet kutsutaks litsimajaks. Venuses mängib Bordevane suur leid Nana, kes tekitab inimestes palju jutuainet. Nana on noor ilus üksikema. Ta ei oska küll laulda ega tantsida, kuid publikule piisab tema vulgaarsest erootilisusest, rõõmsast meelest ja enesekindlusest. Ta jäi silma kohe pankur Steinerile. Kuid Steiner ei olnud ainuke austaja. Üks austajatest oli 17 aastane George Hugon. Steiner ostis Nanale maja linnast välja. Nana tahatis puhkust ja läks koos oma poja Louisetiga sinna. Seal samas oli ka Georgi ema maja. Ja nad hakkasid seal kohtuma. Nad armusid teinetesse. Georgi ema oli vastu, et ta Nanaga kohtus aga siiski jätkas George Nana juures käimist. Õhtul mil ta sai kirja teatrist, kus Bordevana soovitas tal puhkust võtta, sai Nanale
3. ,,Vabaduse filosoofia" (1894); 4. ,,Sotsiaalküsimuse põhipunktid" (1919); 5. ,,Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" (1907); 6. ,,Põhjapanevat ravikunsti laiendamiseks vaimuteadusliku tunnetuse alusel"; VAIMUTEADUSLIKUD PÕHITEOSED: 1. ,,Sissejuhatus ülemeelelisse maailmatunnetusse ja inimese määratlusse" (1904); 2. ,,Kõrgema tunnetuse saavutamine" (1904/1905); 3. ,,Salateadus üldjoontes" (1910). 2.2.2 Teaduslikud tööd ja tegemised Steinerile andis ülesande Goethe-uurija professor Karl J. Schröer, anda välja ja kommenteerida Goethe loodusteaduslikke teoseid. See töö toetas Rudolf Steineri arusaama, et vaim ja aine, meeleline ning ülemeeleline eri ole omavahel vastandlikud ega eraldiasuvad tõelisuse astmed. Steiner on suure panuse andunud ka mitmetesse sisukatesse kui ka filosoofiliste mõtetega loengutesse. Ta hakkas pidama loenguid, kus püstitas küsimuse: ,,Kas ülemeelelise vaimse
annaabi.ee 
