Selle lisaks oli algamas ka televisiooni võidukäik.12 Hollywood oli jõudnud uude ajastusse. Filmitegijale on väga suur väljakutse proovida filmiga edasi anda sotsiaalseid ja ajalooliselt olulisi sündmuseid. Võttes arvesse klassikalise Hollywoodi perioodi ning sel ajal olnud Suure Depressiooni, siis seda keerulisem on seda rahvale valulist aega filmis kujutada. John Ford oli aga üks populaarsetest lavastajatest, kes John Steinbecki samanimelise romaani järgi tehtud 1940.aasta filmiga „Vihakobarad“ Depressiooni aegset Ameerika Ühendriike kujutas. Vähesed 1930-ndate aastate Hollywoodi filmid suutsid tabada majanduskrahhiaegseid kannatusi ja segadust. Hollywood jättis selle rahvusliku katastroofi dokumenteerimise teiste meediakanalite, näiteks teatri, kirjanduse ja fotograafia hooleks.13 „Vihakobarad“ räägib loo
põdrakorjuses kasvavaid vaklu, need on kas snäkk või lõuna või kerge eine. 4. Kultuurispetsiifilise asjade tarbimise kaudu me taasloome kultuuri, sotsiaalseid suhteid ja ühiskonda. Kõiki vajadusi tajume me kultuuri sees. Väga võigas või ülev on juhus, kus kultuur annab teeb ,,triviaalsetele" või ,,ülemäärastele" vajadustele. Isegi kontsentratsioonilaagrites ja orjalaevadel säilitati kultuur (Æ pigem ülemklass, kes ,,loomastub" a la de Sade; Æ Steinbecki ,,Vihakobarate" lõpustseen). Hegel: tegelikult on suhted dialektilised, mitte välised ja mehaanilised. Vajadused ehk subjektiivsus on objektiviseeritud läbi selle, et need võtavad materiaalse vormi. Maailm on selline nagu ta on sellepärast et meie oleme selle oma subjektiivsusega loonud. Vastandatuna liberaalsele ja positivistlikule maailmakäsitlusele, maailm on tõepoolest objektiivne, KUID kus elavad nende subjektiivsed soovid ja mis defineerivad neid omakorda.