........................... 16 4. PALMIKUD ............................................................................................................................................... 18 4.1 Valdotain`i palmik (Valdotain Braid). ................................................................................................ 18 4.2 Kettpalmik ........................................................................................................................................... 18 5 Steegid .......................................................................................................................................................... 20 5.1 Soodisõlm (Sheet Bend või ka Quick Hitch) ......................................................................................... 20 5.2 Kahekordne kalurisõlm ehk kahekordne kangrusõlm (Double-Fischerman´s Knot) ..................... 21 6 AASAD .............................................................................
365 päeva aastas, mis ühtisid iga 52 aastase tsükli järel. Mehhiko kiltmaa Kujunes Texcoco järve ümbruses (tänapäeval on sellel kohal Mexico City). Kujunes välja niisutuspõllundus, omavahl hakkasid konkureerima kaks keskust: Cuicuilco ja Teotihuacan. Cuicuilco hukkus vulkaanipurske tagajärjel. Teotihuacan hakkas kiiresti arenema ning muutus väga suureks. Linn oli ristkülikukujulise üldplaneeringuga. Linnas oli suur põhja-lõunasuunaline tänav (steegid nimetasid seda hiljem Surnute teeks), teest ühele poole jääb üks kahest hiigelsuurest astmiktemplist, nn Päikesepõramiid, teine suur astmiktempel, Kuupüramiid asub nn Surnute tee alguses. Tee lõunapoolses otsas oli madalam tempel, mida asteegid nimetasid Quetzalcoatli templiks. Selle templi alt oli leitud hulgaliselt ohverdatud inimesi. Ka elamukvartalid olid ristkülikukujulise planeeringuga, osa rikkamad, osa vaesemad. Üldmulje on ülimalt ritualiseeritud valitsemisest
annaabi.ee 
