pausiga kahe stiimuli vahel (Graham, 1965). Esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine - kui vaadata liikumatut objekti liikuval taustal jääb mulje, et taustal olev objekt liigub Indutseeritud liikumine, mida on uuritud põhjalikult Karl Duncker`i (1938) poolt, tekib olukorras, kus üks reaalne liikumine põhjustab teise mittereaalse liikumise. Uuringud on näidanud, et suuremat objekti nähakse statsionaarsena ja väiksemat liikuvana. Indutseeritud liikumise kõigile tuntud näiteks on reaalsest pilvede liikumisest tingitud Kuu illusoorse liikumise nägemine öises taevas. Samuti on kõik tõenäoliselt seisva rongi aknast välja vaadates tunnetanud, et liigutakse selle rongiga, kus ollakse, kuigi tegelikult liigub kõrval teine rong. 5. Milles seisneb liikumise järelefekt ning millist nähtust see kirjeldab?
nüüd esmakordselt ema ka lähemalt suures plaanis pojale naeratamas. Peale seda poiss vähemalt üritab koolis, kui ta Balzacist innustunult esseed hooga kirjutama asub, mis sellest, et ehk liialt sõna-sõnalt peast teksti kopeerides. Kuna lugu on suuremas jaos Truffaut’ isiklik lugu, on ta realismi taga ajades andnud sellele kohati lausa dokumentaalfilmi maigu, jälgides tegevust väga pikkade kaadritega. Seda võib muidugi lahendada ka statiivil kadreeringut statsionaarsena hoides, kuid operaator Henri Decaë abiga on suudetud kaamerale just kui elu sisse puhuda, mille parimateks näideteks on mööda klassi ringi liuglevad kaadrid koolimajas. Truffaut on ära tabanud ka õige koha, kus aga tasuks hoida kaamerat paigal. Näiteks otsus näidata Antoine’i ülekuulamisel enne internaati saatmist vaid poissi ja jätta küsimusi esitav psühholoog kaadritaguseks on minu arust väga leidlik ja mõjuv. Tegemist oli ju episoodiga, kus Antoine’i
annaabi.ee 
